Eesti Semiootika Seltsi väljaanne Acta Semiotica Estica ootab kaastööpakkumisi uude, 12. numbrisse. 2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi väljaanne “Acta Semiotica Estica” koondab eestikeelseid semiootika-alaseid ja kultuurianalüütilisi uurimusi. “Acta Semiotica Estica” on eelretsenseeritav, kord aastas ilmuv väljaanne; järgmine kogumik on
Eesti Semiootika Seltsi kevadine üldkoosolek toimub 29. aprillil algusega kell 17.00 Jakobi 2 – ruumis 336. Koosoleku kava. Akadeemiline loeng auhinna „Semiootiline jälg“ laureaadilt Indrek Ibruselt teemal “Digipärand, “lõputu inoovatsioon” ja kultuurisemiootika” Auhinna „Semiootiline jälg“ üleandmine Majandusaasta aruande arutelu Majandusaasta
XIII semiootika sügiskooli teemaks on “Tartu Semiootika 180”. 2012. aastal on 60-aasta juubel nii Ülle Pärlil, Mihhail Lotmanil kui ka Kalevi Kullil. Üritus on austusavaldus armastatud õppejõududele, säravatele kolleegidele ning semiootikale Tartus ja kunagistele kohtumistele Käärikul. Kavaplaan (teemad täpsustuvad, ajakava
17. detsembril 2011. korraldas Eesti Semiootika Selts väljasõiduürituse “Semiootik läheb külla” Liivi muuseumisse Rupsi külla Alatskivi valda. Ürituse teemaks muusemi ja semiootika seosed ning Seltsi ja TÜ semiootika osakonna ühine jõulupiknik. Esinesid muuseumi juhataja Mari Niitra, Kadri Tüür, Ivar Puura,
Mis on semiootika? Nimetatud teadusvalla asjatundja on õppinud selle küsimuse peale kohmetust varjama ja kõneainet osavalt mujale juhtima, põhjuseks asjaolu, et seniajani puudub ühene semiootika määratlus [mis ehk annabki märku valdkonna aktuaalsusest ja arenguvõimest!] ning tulised vaidlused hella teema ümber
XII Semiootika sügiskool “Teos kultuuris” toimus 5.-6. novembril 2011 Viljandis. Sügiskooli raames keskenduti kirjandusteoste intersemiootilisele tõlkele: kuidas kirjanikud, lavastajad ja teised interpreteerijad on kirjandust kultuuriruumis kasutanud ja kuidas sellesse suhtutakse. Pooleteisepäevasel üritusel esinesid mitmed eesti kirjandus- ja kultuuritegelased, nende seas Kristiina
2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi sari Acta Semiotica Estica koondab eestikeelseid semiootilisi ja kultuurianalüütilisi uurimusi. Väljaande kaheksas number keskendub tõlkimise semiootikale ja võimusuhetele kultuuris. Ajakirjanumbri sisuks on: Daniele Monticelli – Kultuur kui (de)konstruktsioon. Eelmärkused Juri Lotmani ja Jacques Derrida
Tartu Ülikooli semiootika osakond, Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool ja Kultuuriteooria Tippkeskus (CECT) korraldavad koostöös 22.-26. augustil Palmse mõisas Lääne-Virumaal toimuva Tartu Semiootika Suvekooli teemal “Semiootiline modelleerimine”. Esimese suvekooli teemaks on modelleerimine semiootika, ent ka laiemalt humanitaarteaduste alusprobleemina nii uuritavate
Acta Semiotica Estica seitsmenda numbri avaartiklis jätkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotmani, Mihhail Lotmani, Rebekka Lotmani) ühistööna autometakirjelduslike nähtuste uurimine. Seekord on vaatluse all suuruse-väiksuse teema sisulised ja vormilised avaldumised eesti luules. Krista Keeduse artikkel käsitleb Karl Ristikivi loomingut, jälgides, kuidas
Eesti Semiootika Selts kutsub neljapäeval, 27. mail avalikule seminarile SEMIOOTIK VASTUTAB Ühepäevane seminar võtab vaatluse alla semiootikute distsiplinaarse vastutusega seotud küsimused. Teistest enam lahatakse ekspertiiside eetilisi ja praktilisi tahke. Seminari kava: 14.00–14.15 avasõnad 14.15–14.45 Igor Gräzin “Semiootiku vastutus rahvaesindajana” 14.45–15.15