Eesti Semiootika Selts ühendab ja koondab semiootikaga ja kultuuriteoreetiliste uuringutega tegelevaid isikuid ja organisatsioone Eestis. Seltsi liikmeskonda on ootatud kõik semiootikahuvilised, kes soovivad Seltsi tegevuses osaleda.
Seltsiga liitumiseks tuleb esitada allkirjastatud vabas vormis paberkandjal avaldus Seltsi juhatusele “kontakt” lehel antud aadressile. Liitumisavaldust saab esitada ka Seltsi üldkoosolekutel.
Semiootika sügiskoolil on nüüd oma koduleht sygiskool.semiootika.ee, kus saab tutvuda järgmise, 2.-3. novembril 2019 toimuva sügiskooli programmi ja esinejatega.
Meie planeeti ümbritseb analoogiliselt biosfääriga tõeline semiosfäär, mis hõlmab sünkroonselt kogu signaalidekoori lindude häälitsustest tehiskaaslaste raadiosignaalideni, diakroonselt aga kogu inimkonna kultuurimälu alates aju närvirakkude «salvestusest» ning geneetilisest mälust ja lõpetades raamatukogude, filmoteekide ning muuseumidega. Iga semiootiline süsteem talitleb suhestatuna semiosfääri teiste süsteemide ja tasanditega. Ja kui me võime väita, et mingisuguse keerulise struktuuri täielikku arengut iseloomustab enesekirjeldamine (eneseteadvustamine), siis semiootika kui teaduse teke XX sajandi keskel on ühtlasi nüüdiskultuuri fakt, tunnistus globaalse semiosfääri kujunemisprotsessi lõpulejõudmisest.
– Kultuurisemiootika. Eessõna, 1990.
Semiootika osakonna väljasõit Narvasse.
Eesti Semiootika Selts alustab semiootiliste päevikute sarjaga “Märkmik”, paludes semiootikutel talletada sõnas ja/või pildis tähelepanekuid ja mõtteid oma tegemiste või ümbritseva maailma kohta. “Märkmiku” esimeseks kaasautoriks on Alexandra Milyakina, kes järgneva kuu jooksul jagab meiega oma pildilisi mõtteid. Alexandra on
Ühes Ööülikooli loengus arutles psühholoog Andero Uusberg oma noorpõlve dilemma üle, kas minna Tartu Ülikooli psühholoogia instituuti või Tallinnasse filmikooli**. Oma otsust heade mõtete linna jääda kirjeldas ta väga tabavalt, kui ütles, et valis kollektiivse tõe taotlemise individuaalse tõe üle.