2008 – KONVERENTS “KOHANE JA KOHATU SEMIOOTIKA”

Eesti Semiootika Selts ja Tartu Ülikooli Semiootika osakond korraldasid 28.-30. novembril 2008 konverentsi “Kohane ja kohatu semiootika”, mis oli pühendatud ESS’i 10 aastapäevale ja Claude Lévi-Straussi 100. juubelile.

KONVERENTSIKUTSE  /   OLULISED KUUPÄEVAD  /  PROGRAMM  /  TEESIRAAMAT

Konverents toimub Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges Saalis, teemadeks semiootika kohasus, kohatus ja kohanemine, aja ja ruumi semiootilised aspektid, kohanimed ning kohasused-kohatused keeles, keha, kehatus ja luule, hegemoonia ja pragmaatika, eksotism ja intellekt.
Konverentsi viimane päev on nii pildis kui sõnas pühendatud Claude Lévi-Straussi juubelile.

Konverentsi raames toimub 17.-29. novembril Tartu Ülikooli raamatupoes semiootikaalaste raamatute näitusmüük.E


KONVERENTSIKUTSE

Kas semiootika on universaalne, piiritu, üleüldine ja ühtne või pigem kohalik, konkreetne, piiritletud ja eripalgeline? Kas universaalsusele pürgiv semiootika on kohane igas situatsioonis ja kohalik semiootika seevastu kohatu üldistele küsimustele vastamisel? Või on ehk universaalne semiootika konkreetsete või kohalike küsimuste lahendamiseks kohatu ning selleks, et semiootika saaks olla kohane, peaks ta olema ka kohalik? Kuivõrd seotud on semiootika kohaga, kus seda viljeldakse? ESS-i kümnendale aastapäevale ja Claude Lévi-Straussi 100. juubelile pühendatud konverents ‹Kohane ja kohatu semiootika› eesmärgiks on arutleda eesti semiootika hetkeseisu ja semiootika juurte üle läbi semiootika objektide, meetodite ja teooriate, semiootikute ja semiootika koolkondade kohasuse ja kohatuse, kohalikkuse ja rahvusvahelisuse, paiksuse ja liikuvuse, kohastumise ja kohastumatuse, aja ja ruumi probleemide.

Kui Juri Lotman pidas oma suurimaks panuseks vene kirjanduse toomist semiootikasse, siis mil määral on eesti semiootika seotud kohaliku kultuuriga? Mil määral ja mil viisil on eesti kultuur semiootika uurimisobjektiks? Mida pakub semiootika kohalikule kultuurile ja eesti kultuuri uurimine semiootikale? Kui kohalik on eesti semiootika? Mil määral on semiootikud, semiootika koolkonnad, semiootilised teooriad, meetodid ja käsitlused seotud kohaga, kust nad pärinevad? Millele/kellele erinevad koolkonnad toetuvad, millised on nende lähtekohad ja mis suundades on nad edasi arenenud? Mis eristab siinset semiootikat teistest koolkondadest ja käsitlustest? Kas koolkondades on äratuntav kohavaim? Kuidas see mõjutab nende rahvusvahelist retseptsiooni? Milline roll on koha ja kohalikkusega seotud mõistetel semiootikas ja selle eri suundades: koht, lokaalsus, mälu, kontekst, keskkond, ruum, piir, semioos, semiosfäär jne.

Konverentsi kolmas päev on pühendatud Claude Lévi-Straussile ning tema rollile ja mõjudele semiootikas, strukturalistlikule ja poststrukturalistlikule semiootikale, selle ajaloole ja tänasele seisule. Kas strukturalismist on saanud ajalooline seik või on selle vahenditel koht ka tänases semiootikas? Milline on eesti semiootika seos Clause Lévi-Straussi ideede, strukturalismi ja poststrukturalismiga?

Konverentsi üldisemaks eesmärgiks on pakkuda dialoogiruumi Eestis semiootikaga tegelevatele ja erinevate semiootika meetoditega kokku puutuvatele inimestele, suurendada eesti semiootika sisemist sidusust ja seotust eesti kultuuriga ning tihendada kontakte teadlaste vahel. Konverentsi üldteemadeks on:

› eesti kultuur semiootika uurimisobjektina (printsiibil think globally, act locally
› eesti semiootika, Tartu semiootika (identiteedi otsinguil)
› koolkondade kohasus ja kohatus (juured, lähtekohad, areng)
› kohane ja kohatu teooria/meetod (lähtekohad, paiksus jne) 
› semiootika enese kohasus ja kohatus (semiootika koht teiste teaduste reas jms)
› koha, kohatuse, paiga, paiksuse probleem semiootikas
› kultuurisemiootilised koha ja ruumikäsitlused (kunst, kirjandus, film jne)
› ruumisemiootika, linnasemiootika
› suhtlemine keskkonnaga, ökosemiootika
› kohasuse ja kohanemise semiootika eluslooduses

Konverentsi korraldavad:

Eesti Semiootika Selts 
Tartu Ülikooli semiootika osakond 
Katre Pärn
Timo Maran 
Andreas Ventsel 
Silvi Salupere
Tiit Kuuskmäe

Konverentsi toetavad:

Eesti Semiootika Selts 
Tartu Ülikooli semiootika osakond



OLULISED KUUPÄEVAD

1. august 2008 – konverentsi väljakuulutamine

1. oktoober 2008 – teemade ja lühikokkuvõtete tähtaeg
Teema ja kuni 1800 tm pikk kokkuvõte saata aadressil konverents@semiootika.ee
Ettekannete soovitav pikkus on 25 minutit (+ 5 minutit küsimusteks).

10. november 2008 – konverentsi programmi väljakuulutamine

17.11 – 29.11.2008 toimub Tartu Ülikooli Raamatupoes Kultuuriteooria Tippkeskuse I sügiskonverentsi “Kultuuri uurimise võimalikkusest” ning Eesti Semiootika Seltsi ja TÜ semiootika osakonna poolt korraldatava konverentsi “Kohane ja kohatu semiootika” raames semiootikaalaste raamatute näitusmüük Tartu Ülikooli raamatupoes.

28.-30. november 2008 – konverents Tartu Ülikooli Ajaloomuuseumi Valges Saalis2


PROGRAMM

REEDE, 28. NOVEMBER

09:30-10:00     osalejate registreerimine
10:00-10:15     konverentsi avasõnad
10:15-11:00     Peeter Torop  –   Semiootika kohastumine
11:00-11:30     Andres Luure  –   Kus on semiootika kohatu ?

11:30-12:00     kohvipaus

12:00-12:30     Linnar Priimägi   –   Pilgu ruum (Diego Velázqueze “Las Meninas”)
12:30-13:00     Tiit Remm   –   Alguse ja lõpu kohasusest ja kohatusest linnas

13:00-14:30     lõuna

14:30-15:00     Berk Vaher   –   Igal pool on parem kui kusagil mujal: eksotitsismi semiootilisi paradokse
15:00-15:30     Silver Rattasepp   –   Ajatu ja ainetu: küsimusi semiootika maailma haaratuse kohta
15:30-16:00     Kaie Kotov   –   Harjumuse jõud

16:00-16:30     kohvipaus

16:30-17:00     Andreas Ventsel, Peeter Selg   –   Semiootilise hegemooniateooria suunas
17:00-17:30     TBA 

LAUPÄEV, 29. NOVEMBER

10:15-11:00     Valdur Mikita   –   Mis on kiri ?
11:00-11:30     Priit Põhjala – Neutraalsed ja värvilised sõnad akadeemilises tekstis

11:30-12:00     kohvipaus

12:00-12:30     Vallo Reimaa   –   Alutaguse asustusnimed kui semiootilise piirsituatsiooni märgid
12:30-13:00     Tiit Kuuskmäe – Pragmaatika ja semiootika võrdlus: eesmärgid, nähtused, mudelid ja meetodid

13:00-14:30     lõuna

14:30-15:00     Peet Lepik   –   Intellekt ja koodsignaal
15:00-15:30     Silvi Salupere   –   Semiootika kohasusest Juri Lotmani kultuuritüpoloogiates
15:30-16:00     Katrin Alekand   –   Kohane ja kohatu keha

16:00-16:30     kohvipaus

16:30-17:00     Katre Väli   –   Kehatu luule kohandamisest lavale
17:00-17:30     Meelis Kaldalu   –   Phinnegani Ärkamine, tees semiootilisest ruumist

20:00               Vastuvõtt Tartu Saksa Kultuuri instituudis Kastani 1

PÜHAPÄEV, 30. NOVEMBER

10:15-11:15     Tiit Kuuskmäe   –   Lévi-Strauss iseendast, elust, raamatutest
11:15-11:30     katkend filmist “Apostrophes Bernard Pivot & Lévi-Strauss” (1984)

11:30-12:00     esimene kohvipaus Lévi-Strauss’i terviseks

12:00-12:30    Argo Kerb – Lévi-Strauss meetodi konstueeritud teoreetilise reaalsuse piirid
empiirilises praktikas
12:30-12:45     katkendid filmist “Á propos de Tristes Tropiques” (1990)
12:45-13:15     Silvi Salupere – Lévi-Strauss ja Tartu-Moskva koolkond

13:15-14:30     lõuna Lévi-Strauss’i terviseks (kellele toorelt, kellele keedetult)

14:30-15:00     Silvi Salupere – Üks ammune diskussioon LS mõiste “sotsiaalne struktuur” üle
15:00-15:30     film “Claude Lévi-Strauss par Claude Lévi-Strauss” (2004) 

16:00-16:30     teine kohvipaus Lévi-Strauss’i terviseks

16:30-17:00     Debatt Lévi-Strauss’i kohasusest semiootikas: kas Lévi-Strauss’il on kohta semiootikas ning milline oleks see koht?


KONVERENTSI TEESID

KONVERENTSI TEESIRAAMAT

Koostanud ja toimetanud: Silvi Salupere, Katre Pärn, Tiit Kuuskmäe
Väljaandja Eesti Semiootika Selts
49 lk
Raamatu väljaandmist toetas Hasartmängumaksu nõukogu
Kättesaadav PDF-ina 

KOGUMIK LEVI-STRAUSSI MÕJUVÄLJAS KIRJUTATUD ESSEEDEST

Konverentsi raames anti Lévi-Straussi juubeli puhul välja kogumik TÜ semiootika osakonnas eri aegadel Lévi-Straussi mõjuväljas kirjutatud esseedest.

Koostanud ja toimetanud: Silvi Salupere, Katre Pärn, Tiit Kuuskmäe
Raamatu väljaandmist toetas Hasartmängumaksu nõukogu
Väljaandjad: Eesti Semiootika Selts ja Tartu Ülikooli semiootika osakond
59 lk.
Tartu 2008
Kogumik on kättesaadav pdf-ina.

SISUKORD

Claude Lévi-Straussi lugu – 3
Merle Visak – Alice ja tema väikesed “brikolöörid” – 5
Kristiina Kompus – Kitsepoeg Zeus: muinasjutu “Hunt ja seitse kitsetalle” strukturalistlik analüüs – 11
Eric Katskowski – Looduse ja kultuuri võitlus karuonnis – 17
Kaarel Kallast – “Viplala lood” Claude Lévi-Straussi võtmes – 21
Ülleli Lember – Nukitsamehe teekond kullast meeni – 25
Tuuli Raudla – Väikese printsi mütoloogiline maailm – 29
Priit Põhjala – Pipi Pikksukk kui Tommy ja Annika kujutlusvõime vili (Claude Lévi–Strauss’i ideedest lähtuv arutelu) – 35
Auli Kütt – Katse vaadata Muumitrolli läbi Lévi-Straussi silmade – 39
Aleksander Sünter – Karupoeg Puhh ja Lévi-Strauss – 43
Mart Viires – Struktuur, binaarsed opositsioonid ja Karupoeg Puhh – 55