Seltsi tegevused 2019

2019. aastal jätkas Eesti Semiootika Selts erinevate teaduslike ja populaarteaduslike ürituste korraldamisega kui seltsielu edendamisega. 

2019. aastal jätkas Eesti Semiootika Selts erinevate teaduslike ja populaarteaduslike ürituste korraldamisega kui seltsielu edendamisega. 

Kevadel alustasime semiootika populariseerimisele suunatud Semiosalongikevadhooajaga, mille teemaks oli looduse ja inimese suhted. Kahel salongiõhtul oli seitse esinejat viie ettekandega. Neist teine salongiõhtu oli pühendatud Kalevi Kulli raamatu „Teoreetilisest bioloogiast“ ilmumisele. 

Semiosalongi sügishooaja teemaks oli konfliktisemiootika. Kolmel salongiõhtul oli kaheksa esinejat kuue ettekandega.

13. juunil toimus ESSi üldkoosolek, kus ametlike ja organisatoorsete teemade kõrval anti välja ka „Semiootilise jälje“ auhind, mille seekord sai Peet Lepik aastakümnetepikkuse töö eest semiootilise mõtte arendamiselning Andres Luure viljaka panuse eest Vikipeedias teadmiste populariseerimisel. Ettekande pidasid Andres Luure, Peet Lepik ja Kalevi Kull.

Suvel olime taas koostööpartneriks Tartu Ülikooli semiootika osakonnale Tartu semiootika suvekooli korraldamisel. Neljapäevale ja kolme plenaaresinejaga üritus keskendus seekord ruumisemiootikale ja ruumilisuse rollile teadmiste korrastamisel. Suvekooli koduleht: tsss.ut.ee.

Sügis algas ka sel aastal teatriaineliselt ning tegime 19. oktoobril seltsi liikmetega meeleoluka ühiskülastuse Tallinna, Von Krahli teatrisseetendustele „JAIK“. 

Selts aitas taas korraldada Tartu Ülikooli semiootika osakonna tudengitel XX semiootika sügiskooli. Järjekorras 20. sügiskool toimus 2.–3. novembril, teemaks „Mundus ludens“ –  mängiv maailm –, ning esinejateks erinevad mängude loomise ja uurimisega tegelevad inimesed. Juubeli puhul sai sügiskoolidele tehtud ka uue koduleht: sygiskool.semiootika.ee

Uue projektina algatasime semiootiliste päevikute sarja “Märkmik”, kus semiootikud saavad sõnas ja/või pildis esitada tähelepanekuid ja mõtteid oma tegemiste ja ümbritseva maailma kohta. Projekti esimeseks kaasautoriks oli Alexandra Milyakina.  

Ilmus ESSi ajakirja Acta Semiotica Estica XVI number, mis sisaldab kuut teadusartiklit, seehulgas Mati Hindilt, ja “Märkamiste” rubriigis veel paari kirjutist, kahte intervjuud (Linnar Priimäe ja Jaan Unduskiga). Tõlkeartiklina ilmus Tim Ingoldi “Semiofoobi pihtimused”. Ajakiri on kättesaadav kodulehel: acta.semiootika.ee.