Ilmus Acta Semiotica Estica VIIIlmus Acta Semiotica Estica VII
Acta Semiotica Estica seitsmenda numbri avaartiklis jätkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotmani, Mihhail Lotmani, Rebekka Lotmani) ühistööna autometakirjelduslike nähtuste uurimine. Seekord on vaatluse all suuruse-väiksuse teema sisulised ja vormilised avaldumised eesti luules. Krista Keeduse artikkel käsitleb Karl Ristikivi loomingut, jälgides, kuidas on teostunud autori soov struktureerida oma ajalooliste romaanide tsüklit gooti katedraali eeskujul. Katre Kikas uurib rahvaluulekoguja Hans Anton Schultsi muistsetele eesti raamatutele pühendatud lugusid. Ott Heinapuu võtab vaatluse alla püha ehk Taara tammiku kui ühe eesti rahvusdiskursuses domineeriva motiivi ning näitab selle paradoksaalseid seoseid õhtumaise ja kohaliku kultuuriga. Rahvuskultuuri konstrueerimist looduse kaudu käsitleb ka Mart Kuldkepp, vaadeldes “looduse ja kultuuri” ühtepõimumist Islandi rahvuslikus diskursuses. Maarja Saldre artikli fookuses on tühiranna kujund Mati Undi samanimelises lühiromaanis ning selle ainetel valminud Veiko Õunpuu filmis ja Ingomar Vihmari lavastuses. Autor uurib tühiranna kujundi meediumispetsiifilist ja meediumiülest ilmnemist neis tekstides ja kultuurimälus. Jaanus Kaasik kirjeldab filmi keskkondi modelleerivat filmikeelt ja pakub välja keskkondade viieosalise jaotuse. Priit Põhjala artikkel räägib eestikeelsete reklaamide sõnavarast ja selle toimimisest. Mari-Liis Madissoni uurimus käsitleb hirmu verbaliseerimist, osutades seagripi-juhtumi näitel, millistele kultuurimehhanismidele toetudes hirmu verbaliseerimisprotsess areneb ja lõpuks laguneb, toimides omalaadse kaitsemehhanismina. Andres Kurismaa loob abduktsiooni ja mitmekeelsuse mõistete abil seoseid semiootika ja psühhiaatria valdkondade vahel. Silver Rattasepp argumenteerib suurt hulka tänapäeva filosoofiat ja kultuuriteadusi läbiva dualistliku maailmapildi vastu. Margus Ott arutleb inimese ja keskkonna suhete üle, lähtudes mõningatest Jakob von Uexkülli ja Jean-Paul Sartre’i mõistetest, mille abil saab mõelda loodust ja selle liikmeid omaenese vaatepunkti omavatena, nii et nad “vaatavad” üksteist ja meid, inimesi.
Rubriik „Märkamisi“ sisaldab ülevaateid Tartu–Moskva semiootikakoolkonna liikmete Aleksandr Pjatigorski, Juri Levini ning Linnart Mälli elust ja loomingust, A. Pjatigorski arutlust semiootika teoreetilistest eeldustest ning Roman Jakobsoni artiklit tõlkimise keelelistest aspektidest. Kaj Sand-Jenseni artikkel jagab iroonilises võtmes juhiseid, kuidas kirjutada igavat teadusteksti. Tiit Kuuskmäe ja Kristiina Omri annavad ülevaate Tallinnas toimunud avalikust arutelust “Noored haritlased mas(end)u(se) vastu: mida suudavad sotsiaal- ja humanitaarteadused?”. Ajakirjanumbrist ei puudu ka traditsiooniline „Kroonika“ rubriik, samuti põhiosa artiklite ingliskeelsed resümeed.
Ilmus uus Acta Semiotica Estica
Juuli 2010
Acta Semiotica Estica seitsmenda numbri avaartiklis jätkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotmani, Mihhail Lotmani, Rebekka Lotmani) ühistööna autometakirjelduslike nähtuste uurimine. Seekord on vaatluse all suuruse-väiksuse teema sisulised ja vormilised avaldumised eesti luules. Krista Keeduse artikkel käsitleb Karl Ristikivi loomingut, jälgides, kuidas on teostunud autori soov struktureerida oma ajalooliste romaanide tsüklit gooti katedraali eeskujul. Katre Kikas uurib rahvaluulekoguja Hans Anton Schultsi muistsetele eesti raamatutele pühendatud lugusid. Ott Heinapuu võtab vaatluse alla püha ehk Taara tammiku kui ühe eesti rahvusdiskursuses domineeriva motiivi ning näitab selle paradoksaalseid seoseid õhtumaise ja kohaliku kultuuriga. Rahvuskultuuri konstrueerimist looduse kaudu käsitleb ka Mart Kuldkepp, vaadeldes “looduse ja kultuuri” ühtepõimumist Islandi rahvuslikus diskursuses. Maarja Saldre artikli fookuses on tühiranna kujund Mati Undi samanimelises lühiromaanis ning selle ainetel valminud Veiko Õunpuu filmis ja Ingomar Vihmari lavastuses. Autor uurib tühiranna kujundi meediumispetsiifilist ja meediumiülest ilmnemist neis tekstides ja kultuurimälus. Jaanus Kaasik kirjeldab filmi keskkondi modelleerivat filmikeelt ja pakub välja keskkondade viieosalise jaotuse. Priit Põhjala artikkel räägib eestikeelsete reklaamide sõnavarast ja selle toimimisest. Mari-Liis Madissoni uurimus käsitleb hirmu verbaliseerimist, osutades seagripi-juhtumi näitel, millistele kultuurimehhanismidele toetudes hirmu verbaliseerimisprotsess areneb ja lõpuks laguneb, toimides omalaadse kaitsemehhanismina. Andres Kurismaa loob abduktsiooni ja mitmekeelsuse mõistete abil seoseid semiootika ja psühhiaatria valdkondade vahel. Silver Rattasepp argumenteerib suurt hulka tänapäeva filosoofiat ja kultuuriteadusi läbiva dualistliku maailmapildi vastu. Margus Ott arutleb inimese ja keskkonna suhete üle, lähtudes mõningatest Jakob von Uexkülli ja Jean-Paul Sartre’i mõistetest, mille abil saab mõelda loodust ja selle liikmeid omaenese vaatepunkti omavatena, nii et nad “vaatavad” üksteist ja meid, inimesi. Rubriik „Märkamisi“ sisaldab ülevaateid Tartu–Moskva semiootikakoolkonna liikmete Aleksandr Pjatigorski, Juri Levini ning Linnart Mälli elust ja loomingust, A. Pjatigorski arutlust semiootika teoreetilistest eeldustest ning Roman Jakobsoni artiklit tõlkimise keelelistest aspektidest. Kaj Sand-Jenseni artikkel jagab iroonilises võtmes juhiseid, kuidas kirjutada igavat teadusteksti. Tiit Kuuskmäe ja Kristiina Omri annavad ülevaate Tallinnas toimunud avalikust arutelust “Noored haritlased mas(end)u(se) vastu: mida suudavad sotsiaal- ja humanitaarteadused?”. Ajakirjanumbrist ei puudu ka traditsiooniline „Kroonika“ rubriik, samuti põhiosa artiklite ingliskeelsed resümeed. Avalik seminar: SEMIOOTIK VASTUTAB
27. mai 2010, Tartu
Eesti Semiootika Selts kutsub neljapäeval, 27. mail avalikule seminarile SEMIOOTIK VASTUTAB Ühepäevane seminar võtab vaatluse alla semiootikute distsiplinaarse vastutusega seotud küsimused. Teistest enam lahatakse ekspertiiside eetilisi ja praktilisi tahke. Seminari kava: 14.00–14.15 avasõnad 15.15–15.20 sirutuspaus 15.20–15.50 Peeter Torop “Semiootiku kutse-eetika alused” 16.20–16.45 kohvipaus 16.45–17.45 arutelu “Eksperdi vastutus ja ekspertiisi piirid” Seminar toimub Riigikohtu koolituskeskuse konverentsisaalis, Lossi 17, Tartu. Osavõtt on TASUTA, kuid EELREGISTREERIMISEGA. Ürituse korraldavad: Kontakt: Seminar “Semiootik vastutab” jätkab Eesti Semiootika Seltsi kevadiste rakendussemiootika seminaride traditsiooni. Varem on samas sarjas aset leidnud “Semiootik töötab” (2006) ja “Semiootik õpetab” (2007).
Ilmus Hortus Semioticus 5: kriisi semiootika
mai 2010
Ilmus järjekordne number ajakirjas Hortus Semioticus. Kaua oodatud kevade alguses, aastal 2010, kõneleme ikka veel 2008. ja 2009. aasta MASU ja kriisi järellainetest; töötute arv üha kasvab, majanduslikud ja poliitilised riigi alustalad vanguvad ning inimesed ootavad muutusi. Need muutused võivad olla reaalsed või illusoorsed, ent ühtviisi ahvatlevad mõlemad, lootuseks naasmine eelneva hea ja ilusa juurde. Järjekordne Hortuse Semioticuse number, arvult viies, vaagib mitmes mõttes ja käsitluses just kriisi ning muutuseid ja murranguid meie ümber. Antud numbri seitse erinevat kriisi ja selle võimalikku lahendamist käsitlevat artiklit on mõtteliselt jagatud üldteoreetilisemateks ning konkreetseid näiteid analüüsivateks artikliteks, ning viimaseks paigutub väikest MASU-sõnastikku esitlev tekst. Seekordses numbris on intervjuu Kanadas, Alberta Ülikoolis töötava kultuurisemiootiku Roger Parentiga. XI Semiootika kevadkool
15.-16. mai 2010, Kopra Talu, Viljandimaa.
Ootame teid osalema 15.-16. mail XI semiootika kevadkooli, teemal ”Objekt: Subjekt”! Semiootika kevadkool jätkab 1999. aastal üliõpilaste initsiatiivil alguse saanud sügiskoolide traditsiooni, mis on inspireeritud kuulsatest Tartu-Moskva semiootikakoolkonna Kääriku suvekoolidest. Seekordses kevadkoolis avame ”subjekti” mõiste erinevaid tähendustahke koos erinevate mõtlejatega, nii semiootika siseringist kui ka väljaspoolt. Esinevad: Peeter Linnap, Marina Grišakova, Mihhail Lotman, Riin Magnus, Tiina-Ann Kirss, Kiwa, Sven Vabar ja Roy Strider. Registreerumistähtaeg: 13. mai Täpsem informatsioon ja ajakava Kevadkooli korraldajad Eesti Semiootika Seltsi üldkoosolek 2010
30. aprillil algusega kell 16.00 TÜ sotsiaalteaduste õppehoones (Tiigi 78, ruum 118).
Üldkoosoleku päevakorras: 16:00-18:00 1. Priit Põhjala akadeemiline loeng 2. seltsi aastaauhinna “Semiootiline jälg” väljakuulutamine 3. ülevaade seltsi 2009. aasta tegevusest: – seltsi 2009. aasta majandusaastaaruande kinnitamine 4. uute liikmete avalduste vastuvõtmine 18:00-18:15 kohvipaus 18.15-20:00 5. seltsi juhatuse valimine 6. liikmemaksuvõlglaste küsimus 7. seltsi tegevuse reformimine: – ülevaade rahulolu-uuringust 8. vabad sõnavõtud ja ettepanekud seltsi tuleviku suhtes Palume k?igil seltsi liikmetel, kes ei saa mingil põhjusel koosolekul osaleda, vormistada volitus. Samuti palume kõigil seltsi liikmetel avaldada arvamust seltsi tegevuse kohta, täites uuringuvormi ja saates selle 28. aprilliks aadressile essjuhatus@lists.eenet.ee Ühtlasi meenutame, et seltsi liikmemaks on 100 krooni aastas ning seda on võimalik tasuda Sampo panga a/a 334409040007. Kes vajab informatsiooni liikmemaksu tasumise osas, palume pöörduda Seltsi laekuri Katre Väli poole (katre.vali@ut.ee). Peatse kohtumiseni, Seltsi juhatus (essjuhatus@lists.eenet.ee) Noored haritlased mas(end)u(se) vastu
19. märts 2010 Solarise Apollos
Head tudengid, teadurid, arvajad ja otsustajad! Eesti Semiootika Selts kutsub Teid avalikule arutelule: Noored haritlased mas(end)u(se) vastu : mida suudavad sotsiaal- ja humanitaarteadused? Eesti meedia ja avalik ruum on ühiskonnas toimuvast maalinud erilaadselt sünge pildi. Noored haritlased erinevatelt erialadelt on valmis viimase pooleteise aasta jooksul maad võtnud sotsiaalseid hirme ja segadusi kriitiliselt ja metoodiliselt hindama, masu juppideks lahti võtma ja sellest tulenevalt uusi teaduslikke sihte seadma. – Küsime, mis jääb masust järgi erialadevahelises risttules ning millised teaduslikud uuringud andsid või oleksid andnud meile hoiatavaid märke selle saabumisest? – Kas sotsiaal- ja humanitaarteadused peaksid – uuringute ja analüüside tasandil – senisest operatiivsemalt reageerima ühiskonnas toimuvatele protsessidele? – Kas peaksime teadlastena oma uurimustest lähtuvaid järeldusi ja asjakohaseid interpretatsioone püüdma enam ühiskondlike muutuste näol läbi suruda? Neil teemadel arutlevad: Leenu Nigu : uurinud Tartu ja São Paulo Ülikoolides semiootika ja fenomenoloogia suhteid, hetkel õpib TLÜ kultuuriteaduste doktorantuuris ning käib EL-i esindajana erinevates riikides valimisi vaatlemas Luukas Ilves : uurinud Stanfordi Ülikoolis Eesti iseseisvuse taastamise perioodi institutsionaalseid ja poliitilisi reforme, hetkel teenib aega Eesti Kaitseväes Marit Rebane : uurinud Tartu Ülikoolis naiste tulevikuootusi ning Oxfordi Ülikoolis elukvaliteeti mõjutavaid tunnuseid erinevatel eluetappidel. Täiendanud end Pariisi 7. ülikoolis, Bologna ülikoolis ja India IT Ülikoolis. Hetkel kasvatab last ja valmistub doktorantuuriks. Martin Lään : uurinud Tartu Ülikoolis maksunduse mõju konkurentsivõimele, omandanud MBA Lausanne’i Ülikoolis, töötanud aastaid Genfi Eesti esinduses diplomaadina, hetkel erafirmas Tallinnas Arutelu modereerivad: Kristiina Omri (Tegusad Eesti Noored) ja Tiit Kuuskmäe (Eesti Semiootika Selts) Aeg: reede, 19. märts 2010 algusega kell 18:00 Koht: Apollo raamatupood, Solarise keskus (Tallinn) Õhtu lõpus muusikaline üllatusesineja Kalev Vapper! Osalemine kõigile huvilistele TASUTA.
Eesti Semiootika Selts assotsieerus Eesti Teaduste Akadeemiaga
19. detsember 2009
Selle nädala teisipäeval, 15. detsembril 2009 assotsieerus Eesti Semiootika Selts teadusseltsina Eesti Teaduste Akadeemiaga. Seeläbi taastati semiootikute sidemed meie teadlaskonda ühendava katusorganisatsiooniga, mis pärast akadeemik Juri Lotmani surma paljuski katkesid. Lepingule Toompeal allkirju andes kinnitasid Peeter Torop semiootikute poolt ja Richard Villems Akadeemia presidendina mõlemapoolset huvi vahetada teadusalast teavet, teha koostööd Akadeemia aastaraamatu avaldamisel ning koordineerida teadusrahastusega seotud küsimusi. Semiootikud kinkisid Akadeemiale kodumaise semiootika aastaraamatu Acta Semiotica Estica väljaanded, samuti Tartus üllitatava rahvusvahelise semiootika tippajakirja Sign Systems Studies viimase aastakäigu. Euroopas on oma rahvusliku teaduste akadeemiaga ühinenud semiootikaseltse ka teistes maades, näiteks hiljuti Šveitsis, ühes semiootika juuri esindavas kultuuris. Eesti Semiootika Seltsi koostöö Eesti Teaduste Akadeemiaga toimub Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna tegevuse raames. Kaastöö järgmisse Acta Semiotica Esticasse
tähtaeg: 15. oktoober
Eesti Semiootika Seltsi väljaanne Acta Semiotica Estica ootab kaastööpakkumisi uude numbrisse. Lühidalt tutvustuseks: 2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi väljaanne “Acta Semiotica Estica” koondab eestikeelseid semiootika-alaseid ja kultuurianalüütilisi uurimusi. “Acta Semiotica Estica” on eelretsenseeritav, kord aastas ilmuv väljaanne; järgmine, numbrilt seitsmes kogumik on kavandatud ilmuma tuleva aasta kevadel. Varasemad numbrid. Sünopsise (pikkusega kuni 250 sõna) esitamise tähtaeg on 15. oktoober, artikli esitamise tähtaeg 15. detsember 2009. Artikli soovitav pikkus on kuni 20 standardlehekülge; põhjalikum vormistusjuhend on lisatud manusesse. Küsimuste korral palume kirjutada aadressil acta[ät]semiootika.ee, samale aadressile ootame ka teie kaastöid. Ilmunud on Acta Semiotica Estica VI
juuli 2009
Järjekorras kuues Acta Semiotica Estica sisaldab taas läbilõiget mitmepalgelisest semiootika-aastast. Selle aasta sisse mahtus konverents “Kohane ja kohatu semiootika”, millel peetud ettekannete põhjal loodud artiklid moodustavad käesoleva kogumiku põhiosa. Seetõttu on kesksed kohasuse ja kohatuse, kohandamise ja kehastamise, aja ja ruumi teemad. Mitmed artiklid tegelevad uurimisobjekti ja uurimisvahendite vaheliste suhetega. Peeter Toropi artikkel kõneleb kultuuri analüüsitavusest ja selle uurimisvahendite kohandamisest kultuuri kui objekti spetsiifikale. Silver Rattasepp uurib erinevaid aja mõtestamise viise. Tiit Remm käsitleb ajalisuse ja ruumilisuse problemaatikat ”lõpu” ja ”alguse” probleemi linna uurimises. Ruumi korrastustüübi spetsiifika kaudu uurib Velázqueze maali “Las Meninas“ Linnar Priimägi. Peeter Selg ja Andreas Ventsel analüüsivad Laulva revolutsiooni diskursuse näitel nimetamise rolli hegemoonses tähistamisprotsessis. Maria-Kristiina, Mihhail ja Rebekka Lotman jätkavad eelmises numbris alustatud käsitlust autometakirjeldusest eesti luules. Luulet uurib ka Katre Väli, ent seda suulise esituse ja kehastamise ning aega ja ruumi paigutamise aspektist. Katre Pärn käsitleb kinokeelemudeli arengut strukturalistliku kinosemioloogia perioodil. Tavalisest mahukamas ”Märkamiste” rubriigis sisaldub sel korral Tartu-Moskva koolkonna liikme Boriss Gasparovi järelsõna raamatule ”Kirjanduslikud leitmotiivid” (tõlkinud Eva Lepik), Mihkel Kunnuse mõtisklus religiooni mõjust inimesele, Malcolm Ashmore’i, Derek Edwardsi ja Jonathan Potteri artikkel reaalsusdemonstratsioonide retoorikast, Meelis Kaldalu neli semiootilist mõtteharjutust ja Ülo Vooglaiu austusavaldus tuntud vene sotsioloogile Vladimir Jadovile kui Õpetajale. Nagu alati, sisaldab kogumik ka ülevaadet Eesti semiootikute tegevustest eelmisel aastal. IX Semiootika Sügiskool “Mängult ongi päris”
2.-3. mai, Mooste
Tänavuse kevadkooli teemaks on mäng. Teatud mõttes on siin tegemist Tartu-Moskva semiootikakoolkonna pärandi avastamisega. Juri Lotman pidas mängu oluliseks kultuurinähtuseks, tema kontseptsioonis on mäng Kultuurisemiootilises mõttes on mäng lahutamatus seoses kujutlusvõime, keelevõime ja kunstiga. Tavakäitumise seisukohast on mängimine loomulik elu osa. Samas mõistena on mäng suhteliselt vähe Mängu olemuse täpsema määratlemise kaudu on võimalik kultuuri tuumnähtuste ja igapäevaste praktikate tõhusam kirjeldamine. Mäng on tähtis nii inimestel kui paljudel teistel loomadel. Mängu funktsioon ja olemus on inimeste ja teiste loomade elus sarnane, mäng ühendab inimesi ja loomi. Mängu uurimine ei ole isoleeritult inimesele ainuomase uurimine – nähtus mis on nii oluline inimühiskonna mitmetel tasanditel on osa ka paljude loomade elust. Ühtlasi on mängulised mudelid mänguteooriana Sügiskooli eesmärgiks on mängu tähtsuse ja tähenduse selgitamine kultuurinähtusena, elunähtusena ja mudelina teaduses. Kuivõrd mängu mõistele ei ole seni semiootikas leitud uurimises hästi rakendatavat Vestlused ja arutelu toimuvad Mooste mõisa peahoones, toitlustamine on korraldatud mõisa köögi poolt. Õhtuse peo tarbeks avab oma uksed hobusetall. Ööbimine Mooste põhikooli põrandal, palume kaasa võtta oma magamiskotid ning matid. Eesti Semiootika Seltsi üldkoosolek 2009
24. aprillil algusega kell 16.00 Tartus (Tiigi 78, ruum 119).
Koosoleku esimeses pooles tulevad arutlusele järgmised seltsi tegevusega seotud küsimused: Koosoleku teine pool algusega kell 17.00 on avatud kõigile huvilistele. Selles peab Prof. John Deely ettekande semiootikalasest tegevusest Ameerika Ühendriikides. Ettekandele järgneb vaba vestlusring semiootikast Eestis ja Eesti Semiootika Seltsi kohast selles. Loodame seltsi liikmete aktiivset osavõttu. Kui teil pole võimalik üldkoosolekul osaleda, palume kindlasti volitada kirjalikult mõnd teist seltsi liiget ennast esindama. Volituse soovituslik vorm on lisatud kirjale. Ühtlasi palume kõigil, kel on tasumata viimaste aastate liikmemaksud, see toiming enne üldkoosolekut ära teha. Liikmemaksu suurus on 100 krooni, arveldusarve number Sampo pangas on 334409040007. Heade soovidega, Eesti Semiootika Seltsi konverents ‹Kohane ja kohatu semiootika›
28.-30. november 2008. Tartu Ülikooli ajaloomuuseum, Tartu
ESSi kümnendale aastapäevale ja Claude Lévi-Straussi 100 juubelile pühendatud konverents ‹Kohane ja kohatu semiootika› eesmärgiks on arutleda eesti semiootika hetkesesu ja semiootika juurte üle läbi semiootika objektide, meetodite ja teooriate, semiootikute ja semiootika koolkondade kohasuse ja kohatuse, kohalikkuse ja rahvusvahelisuse, paiksuse ja liikuvuse, kohastumise ja kohastumatuse, aja ja ruumi probleemide. Konverentsi üldisemaks eesmärgiks on pakkuda dialoogiruumi Eestis semiootikaga tegelevatele ja erinevate semiootika meetoditega kokku puutuvatele inimestele, suurendada eesti semiootika sisemist sidusust ja seotust eesti kultuuriga ning tihendada kontakte teadlaste vahel.Täpsem info konverentsi lehel. Frontiers in Comparative Metrics
International conference, November 21-23, 2008, Estonia
The Frontiers in Comparative Metrics conference (in memoriam Mikhail Gasparov) will be held on November 21–22, 2008 in Tallinn and on November 23 in Tartu, Estonia. The organizers of the conference are the Department of the Cultural Theory at the Tallinn University and the Departments of Semiotics and Classical Philology at the University of Tartu. The language of the conference will be English. Main topics of the conference: Expected plenary speakers will be: Participation fee: 75 EUR. The participation fee should be transferred to the account of the Estonian Semiotics Association (account number: 334409040007 at the Sampo bank, the reference info: FCM 2008, conference fee) by October 1, 2008. Organizing committee: Organizers: For any further questions, please contact us at maria.lotman@mail.ee Resemblances in Nature and Culture: Theoretical and Semiotic Perspectives
International Working Seminar, 8.-9. November 2008. Tartu, Estonia
Organised by
Department of Semiotics, University of Tartu Jakob von Uexküll Centre (at Estonian Naturalists’ Society) Resemblances and similarities are often overlooked in research as they are considered to be semiotic primitives. They stand behind various important phenomena in nature and culture, such as species recognition, mimicry and camouflage, convergent evolution, figurative art, imitative magic and theatre performances. All these examples are at the same time instances of communication, and that raises the general question about the place of resemblance in communication and representation. In semiotics, communicative resemblance is expressed in Charles S. Peirce’s concepts of iconic signs and iconicity. In cultural theory, mimesis is used in explanation of the various occasions of resemblances. In biology, homology and analogy, and their relations describe similar phenomena. Contacts: Ester Võsu Postal address: Seminar is supported by: Eesti Semiootika Seltsi üldkoosolek
21. aprill 2008, Tartu
Eesti Semiootika Seltsi käesoleva aasta üldkoosolek toimub esmaspäeval 21. aprillil algusega kell 14.00 Tartus (Tiigi 78, ruum 311).
Koosoleku esimene pool on avatud kõigile huvilistele ning selle raames toimub seminar semiosfääri mõistest. Kõnelevad Kalevi Kull, Ivan Mladenov (Bulgaaria), Silvi Salupere, Peeter Torop ja Ester Võsu. Koosoleku teises pooles tulevad arutlusele järgmised seltsi tegevusega seotud küsimused: Et arutlusele tulevad seltsi tegevust oluliselt mõjutavad küsimused, nagu seltsi uue juhatuse valimine, loodame liikmete aktiivset osavõttu. Kellel pole võimalik üldkoosolekul osaleda, palume kirjalikult volitada mõnd teist seltsi liiget ennast esindama. Volituse soovituslik vormi leiate siit (rtf). Mis on loodusega lahti ?
25-26 jaanuar 2008, Tartu
Mis on loodusega lahti ? on rahvusvaheline seminar, mis uurib, kuidas inimene tajub loodust ja keskkonnamuutuseid.Tänasest globaalse soojenemise ja kiirete keskkonnamuutuste vaatenurgast näib ilmne, et loodusega on midagi lahti, milles süüdi on inimtegevus. Ent ökoloogilise kriisi allikaid otsides selgub, et probleemi juureks on idee kriisist ise – läbi ajaloo oleme loodust “täiustanud” ja kodustanud, justkui sellel oleks juba algusest peale midagi viga olnud. Ühel või teisel viisil on inimestel olnud alati pakiline vajadus midagi loodusega ette võtta. Ehk on seetõttu õigustatud ka küsimus, kas selline suhtumine loodusesse on möödapääsmatu, osa sellest, mida tähendab olla inimene?
Taju on oluline, nagu ka mõtestamine. Seminari eesmärgiks on arutleda, kuidas meie looduse tajumise viisid on vormitud kultuuritraditsioonide, teaduse ja meedia poolt, ning kuidas selline taju juba omakorda meie tegevuse käigus loodust ennast vormib. Mis on globaalsete, inimtekkeliste keskkonnamuutustega maailmas loomulik või looduslik? Mis on õigupoolest “keskkonnaprobleem” ja selle lahendus? Kelle jaoks see on probleem? Mil määral on otstarbekas mõista ökoloogilist kriisi looduskatastroofiga samaväärsena? Kas metsiku looduse taltsutamise käigus pole ehk tsivilisatsioon ise metsikuks muutunud? Aastalõpu Semiootiline Salong
16. detsember 2007
Head kolleegid, Aastalõpu Semiootiline Salong toimub pühapäeval, 16. detsembril kell 16 Domus Dorpatensise ruumes, Ülikooli tn. 7. Vestlevad kaks semiootika liidrit Vilmos Voigt ja Göran Sonesson – elust maailma semiootika koosluses viimase 30 aasta jooksul. Vestlust juhatab Kalevi Kull. Olete kutsutud. Konverents: “Nimetamine tekstis, nimetamine kultuuris”
14.-15. detsember 2007, Tartu
Austatud kolleegid! Olete oodatud 14. ja 15. detsembril toimuvale rahvusvahelisele konverentsile, mis on pühendatud nimesemiootikale ja nimetamise problemaatikale laiemalt (nimetamine kui ruumi tähendustamine ja segmenteerimine, nimetamine kui hegemooniline operatsioon, kunstiteksti pärisnimeline loomus, kommunikatsiooniprotsess kui nimetamine jne). Osavõtjate seas on tuntud teadlased Göran Sonesson Rootsist Lundi Ülikoolist ja Vilmos Voigt Ungarist Eötvös Loránd Ülikoolist, kes esinevad konverentsipäevade avaloengutega. Konverentsi töökeel on inglise keel. Programm ja konverentsi abstraktid kättesaadavad konverentsi lehel. Lisainfo: Tiigi 78-307, Tartu; tel. 737 5933; e-post: ulle.parli@ut.ee Kohtumiseni ! Soome-Eesti semiootika seminar ‹Tänapäeva semiootika ja kulturoloogia probleemid›
Olete oodatud osalema Soome-Eesti ühisseminaril Tartus, kus peetakse ettekandeid ja arutletakse hetkel semiootikas aktuaalsete probleemide teema. Kohtumisel osalevas Semiootika Võrkülikooli üliõpilased ja õppejõud Soomest ning üliõpilased ja õppejõud Tart Ülikoolist. Kohtumine toimub 7-10. novembril 2007, üritus algab Tiigi 78 ruumis nr 125m ülejäänud sessioonid toimuvad neljapäeval ja reedel Tiigi 78 auditooriumis 125. Täpsema info leiate ajakavast. IX Semiootika sügiskool
IX semiootika sügiskool toimub 3.-4. novembril 2007 Kiidjärvel, ning kutsume teid osalema. Erinevate kultuurinähtuste semiootilise analüüsi ning semiootiliste meetodite endi järelekaalumise juures on semiootikat kirjeldatud teadusena, metodoloogiana, doktriinina, lähenemisena, vaatepunktina. Ent süvenenult läbiarutamata on seni küsimus tema võimalikust eksistentsiaalsest väärtusest. Kutsume teid neil teemadel kaasa mõtlema ja arutlema. Täpsem info ajakava ja registreerimise kohta leiab sügiskooli kodulehelt. Eesti Semiootika Selsti üldkoosolek
Eesti Semiootika Seltsi käesoleva aasta üldkoosolek toimub esmaspäeval 9. aprillil algusega kell 14.00 Tartus (Tiigi 78, ruum 126). Koosoleku esimene pool on avatud kõigile huvilistele ning selle raames on kavas kaks ettekannet: Koosoleku teises pooles tulevad arutlusele järgmised seltsi tegevusega seotud küsimused: Kutsume kõiki seltsi liikmeid tegema üldkoosoleku päevakorda kuni 4. aprillini omapoolseid ettepanekuid ja täiendusi. Et arutlusele tulevad seltsi tegevust oluliselt mõjutavad küsimused, nagu põhikirja muutmine, loodame liikmete aktiivset osavõttu. Kellel pole võimalik üldkoosolekul osaleda, palume kirjalikult volitada mõnd teist seltsi liiget ennast esindama. Volituse soovituslik vormi leiab siit. Algab filmiõhtute sari “Semiootiline kevadsalong”
“Semiootiline kevadsalong” on filmiõhtute sari, mis tutvustab ideoloogia, antropoloogia ja kognitiivlingvistika klassikuid. Filmiõhtuid elavdavad erinevad ettekanded ja vahetud arutelud. Esimene salongiõhtu toimub kolmapäeval 4. aprillil, kell 18.00 (Tiigi 78-118), näitamisele tuleb Astra Taylori film “Z” Slavoij Zizekist. Teine salongiõhtu toimub 12. aprillil 18.00 (samas), film “Iseendast” Lévi-Straussist Kolmas salongiõhtu toimub 19. aprillil (samas), filmiks “George Lakoffi lahendused”
Viimane “Semiootilise salongi” õhtu
Eesti Semiootika Seltsi kultuuriõhtute sari “Semiootiline salong” lõpetab neljapäeval 14. detsembril, kell 18.00 Tartus, Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 1) salongiõhtuga “Semiootik kui autor”.
Kultuuriõhtute sarja viimane üritus on pühendatud loomingulistele semiootikutele, semiootika ja autorluse suhete vaatlemisele. Mida annab semiootika kunstile ja mida kunst semiootikale? Ettekandmisele tulevad semiootikute filmid, luule, muusika, maalikunst. Kava: Konverentsi “Semiootika piirid” kava
Konverentsi “Semiootika piirid” lehele on lisatud konverentsi programm.
Programmi on võimalik salvestada ka PDFina. Kultuuriõhtute sari “Semiootiline salong”
Kultuuriõhtute sarja eesmärgiks on populariseerida semiootikat ettekannete, kirjandustutvustuste ja filmide kaudu ning pakkuda semiootikahuvilistele võimalust ühistegevuseks. Sari “Semiootiline salong” jätkab möödunud õppeaasta filmiõhtute “Elav semiootika” ja “Elav mõte” traditsiooni. Üritused toimuvad kaks korda kuus Tartus, Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 1). Kava plakatid: september, oktoober. Järgmine semiootiline salong toimub 23. novembril kell 18:00. Teemaks “New Age + postmodernism”. Täpsem info ürituste lehel. Konverents “Semiootika piirid”
Eesti Semiootika Selts ja Tartu Ülikooli semiootika osakond korraldavad konverentsi “Semiootika piirid”, mis toimub 24.-25. novembril 2006 Tartus. Detailsemat infot konverentsi kohta leiab siit. Konverentsi laiemaks eesmärgiks on püüd edendada dialoogi inimeste vahel, kes tegelevad semiootikaga ja kasutavad oma uurimistöös semiootika meetodeid, samuti otsida vastust küsimusele, mil moel semiootilised meetodid täiendavad ja avardavad ühe või teise objekti, valdkonna või uurimisala mõistmist. Et semiootiline uurimus mõjutab oma objekti või keskkonda, kaasneb semiootika rakendamisega sotsiaalne vastutus. Seetõttu lasub semiootikal kohustus kriitiliselt reflekteerida omaenda meetodite üle ning otsida kohaseid, st võimalikult suure liigendusvõimega kirjeldusi, mida kõige paremini pakub eri valdkondade vaheline koostöö ja objekti uurimine mitmest vaatepunktist. Sarja “Elav mõte” filmiõhtud
“Elav mõte” on filmiõhtute sari, mis tutvustab 20. sajandi filosoofia, semiootika, teadusmetodoloogia, lingvistika ja kultuuriantropoloogia võtmemõtlejate elu ning loomingut. Kava ja täpsema info leiab siit. Seitsmes ja viimane filmiõhtu sarjast “Elav mõte” on pühendatud lingvisti ja sotsiokriitiku Noam Chomsky elule. Vaatamiseks pakutakse valitud palasid 1992. aastal valminud Mark Achbar’i ja Peter Wintonick’i ülipikast dokumentaalfilmist “Nõustumise tootmine: Noam Chomsky ja meedia” (Manufacturing Consent: Noam Chomsky and the Media). Kuues filmiõhtu sarjast “Elav mõte” on pühendatud filosoofi ja sotsiaalteadlase Theodor Adorno elule. Vaatamiseks pakutakse kaht filmi: 1994. aastal valminud Martin Zanderi “Tee kriitilise teooriani” (Der Weg Zur Kritischen Theorie) Frankfurdi koolkonnast ja 1989. aastal valminud Henning Burki ja Martin Lüdke dokumentaalteost T.Adornost “Ei ole õiget elu vales” (Es gibt kein richtiges Leben im falschen). Viies filmiõhtu sarjast “Elav mõte” on pühendatud filosoof Karl Popperi mõtlemisele. Vaadatakse 1974. aastal re?issööride Klaus Podaki ja Kurt Zimmermanni käe all valminud dokumentaalfilmi Karl Popperi filosoofia olulisematest ideedest “Filosoofia ja valeprohvetid” (Philosophie gegen falsche Propheten). Neljas filmiõhtu sarjast “Elav mõte” on pühendatud filosoof Karl Jaspersi elule. Vaadatakse 1968. aastal re?issöör Hannes Reinhardt’i käe all valminud Karl Jaspersi autobiograafilist teleloengut “Karl Jaspers — autoportree” (Karl Jaspers — ein Selbstporträt). Kolmas filmiõhtu sarjast “Elav mõte” on pühendatud filosoof Ludwig Wittgensteini elule. Vaatamiseks pakutakse 1988. aastal valminud re?issöör Rainer Otte biograafilist dokumentaalfilmi “Sõnade tõesus” (Die Wahrheit der Worte). Teine filmiõhtu sarjast “Elav mõte” on pühendatud Juri Lotmani elu- ja loomeloole. Huvilistele näidatakse ETV-s valminud Juho ja Natalia Jalviste biograafilist telefilmi “Subjektiiv: Näost näkku. Juri Lotman”. Esimene filmiõhtu sarjast “Elav mõte” on pühendatud filosoof Martin Heideggeri loomingule. Vaadatakse Walter Rüdeli ja Richard Wisseri biograafilist telefilmi “Mõtteis rännates…” (Im Denken unterwegs). Σeminar: “Σemiootik töötab” 18. aprillil 2006 kell 16.00-20.00
Seminari eesmärk on tutvustada semiootikahuvilistele – nii neile, kes kavatsevad õppima asuda, kui neile, kes juba õpivad semiootikat – tööturul avanevaid võimalusi. Selleks on seminarile esinema palutud semiootika-alast haridust omandanud inimesed, kes räägivad oma kogemustest tööotsinguil ja valitud töökohal. Esinema kutsutud inimeste ametikohad katavad erinevaid töövaldkondi, alates reklaamist ja turundusest kuni akadeemilise sfäärini. Koht: Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saal (Kastani 1) Seltsi üldkoosolek 3. aprillil 2006 kell 14.00-18.00 Tartus
Austatud Eesti Semiootika Seltsi liikmed, 6. märtsil otsustas Seltsi valitud juhatus (liikmed Alo Joosepson, Timo Maran, Silvi Salupere, Peeter Torop, Andreas Ventsel) kokku kutsuda Seltsi erakorralise üldkoosoleku, mis toimub 3. aprillil 2006 kell 14.00-18.00 Tartus (Tiigi 78, ruum 118). Koosoleku esimene pool (14.00-16.00) on avatud kõigile huvilistele ning selle raames peab soome kirjandussemiootik Harry Veivo teadusliku ettekande “New Literary Semiotics”. Koosoleku teises pooles (16.00-18.00) tulevad arutluse alla Seltsi tegevusega seotud küsimused: Palume neil, kel on tasumata Seltsi liikmemaks, see toiming ära teha. Seltsi 2005. aasta liikmemaksu suurus on 100 krooni, Seltsi arveldusarve number Sampo pangas on 334409040007. Sarja “Elav semiootika” filmiõhtud
“Elav semiootika” on filmiõhtute sari, mis tutvustab 20. sajandil semiootilist vaatekohta edendanud mõtlejaid. Kuues filmiõhtu sarjast “Elav semiootika” keskendub Gilles Deleuze’i isikule. Vaatamiseks pakutakse katkendeid Pierre-André Boutang’i poolt aastatel 1988-1989 filmitud teleintervjuust Gilles Deleuze’i ja Claire Parnet vahel. Viies filmiõhtu sarjast “Elav semiootika” on pühendatud (keele)filosoof Ludwig Wittgensteini elule. Vaatamiseks pakutakse 1993. aastal valminud rezhissöör Derek Jarmani biograafilist telelavastust “Wittgenstein” (film on inglise keeles) Sarja neljandal filmiõhtul, 9. november kell 18:00 Tiigi 78-118 on pühendatud Jacques Lacanile (filmid hispaania ja prantsuse keeles) Sarja kolmandal filmiõhtul, 26. oktoobril kell 18:00 Tiigi 78-118 vaadatakse katkendeid kahest Michel Foucault‘ga seotud filmist (prantsuse keeles). Sarja teisel filmiõhtul, 12. oktoobril kell 18:00 Tiigi 78-118 näidatakse teleintervjuud ja biograafilist filmi Pierre Bourdieu‘st (prantsuse keeles) Sarja esimene filmiõhtu toimub 28. septembril kl 18:00 Tiigi 78-118, filmiks dokumentaal Jacques Derridast (prantsuse ja inglise keeles). Täpsem info filmiõhtute kohta ripub ürituste lehel. Doktoritööde kaitsmine semiootika osakonnas
31. augustil kaitsevad semiootika osakonna nõukogus doktoritöid: Boriss Baljasnõi (kell 11.15, Tiigi 78-311) “Tõlkimise semiootilised aspektid ja rakenduslik tõlketeadus” Juhendaja: prof.Peeter Torop Eleonora Rudakovskaja-Borissova (kell 14.15, Tiigi 78-311) Konverentsiteade: Innovatsioonid ja reproduktsioonid kultuuris ja ühiskonnas
Innovations and Reproductions in Cultures and Societies 9.-11. detsember 2005, Viin Semiootika-teemalised sektsioonid: Sotsiaalne reproduktsioon ja kultuuriline innovatsioon. Semiootilisest vaatepunktist Meediasüsteemid: nende evolutsioon ja innovatsioon Kongressi töökeeled: inglise, saksa ja prantsuse keel Doktoritööde kaitsmine TÜ semiootika osakonnas
semiootika Tartus
Teisipäeval, 28. juunil toimub semiootika osakonnas [Tiigi 78-127] kahe doktoritöö kaitsmine: kell 11 Anneli Mihkelev “Vihjamise poeetika” [pdf]. Juhendaja dots Ülle Pärli. Oponendid prof Peeter Torop ja prof Toomas Liiv (TLÜ); kell 14 Timo Maran “Mimikri kui kommunikatsioonisemiootiline fenomen” [pdf]. Juhendaja dots Kalevi Kull. Oponendid prof Peeter Torop ja dots Toomas Tammaru. Konverentsiteade: Eesti Sotsiaalteadlaste Aastakonverents VI
10.06.2005
4.-5. novembril 2005 toimub Tallinna Ülikoolis [Narva mnt. 25-29] Eesti sotsiaalteaduste VI aastakonverents. Konverentsi läbivaks teemaks on interdistsiplinaarsus ja paradigmade paljusus haakuvana akuutsete probleemidega ühiskonnas. Registreerumistähtaeg esinejale koos teema/pealkirja äranäitamisega: 4. juuli 2005 Lähem informatsioon siin [vt arhiiv]. Raamatute esitlus
seltsi uudised
08.06.2005 John Deely, Basics of Semiotics — Semiootika alused Acta Semiotica Estica II 9. juunil 16.00 toimub Tartu Kirjanduse majas [Vanemuise 19] John Deely raamatu ?Basics of Semiotics — Semiootika alused” esitlus.
Raamatu “Basics of semiotics” esimene trükk valmis 1990. aastal. TÜ Kirjastuse väljaanne “Basics of Semiotics – Semiootika alused” sisaldab, nagu ka pealkiri ütleb, paralleelteksti eesti ja inglise keeles ning mitmeid eraldi selle väljaande jaoks kirjutatud osasid. Raamatu pani eesti keelde ümber Kati Lindström. Samas tutvustatakse laiemale avalikkusele Eesti Semiootika Seltsi kogumikku Acta Semiotica Estica II [toimetajad Elin Sütiste ja Silvi Salupere] ning portaali www.semiootika.ee. Professor John Deely loengud TÜ Semiootika osakonnas
seltsi uudis
08.06.2005 TÜ Semiootika osakonna kutsel viibib 7.-10. juunini Tartus St. Thomase ülikooli professor John Deely, kes peab siin ka kaks loengut:
K 8. juunil 18.00 “Protosemiotics and semiotics” [loeng keskendub Püha Augustinuse ja John Poinsot’ märgiteooriale ja nende seostele] Mõlemad loengud toimuvad TÜ Semiootika osakonnas Tiigi 78-311 John Deely [s. 1942] on St. Thomase ülikooli [Texas, USA] filosoofiaprofessor, Ameerika Semiootika Assotsiatsiooni (ASA) asutajaliige ja Rahvusvahelise Semiootikauuringute Assotsiatsiooni (IASS) asepresident. Tema olulisemateks uurimisvaldkondadeks on semiootika, filosoofia ja teoloogia ajalugu. Nimetatud kolme suunda põimib ta oma suurteoses, 2001. aastal ilmunud raamatus “Four Ages of Understanding”, mis esitab filosoofia ajaloo analüüsi märgiõpetuse arenguloo kaudu. Esindades semiootikas Charles Sanders Peirce’i teooriast välja kasvanud suunda, on ta 1984. aastal ilmunud programmilise artikli “A semiotic perspective on the sciences: Steps toward a new paradigm” üks autoreid. Viimati viibis John Deely Eestis 2000. aastal. 24.11.2000 ajalehele Sirp antud intervjuu“Galileo Galilei kohtuprotsessi mõjust semiootika arengule”. Acta Semiotica Estica III ootab kaastöid
seltsi uudis
19. 05.2005 Koostamisel on Acta Semiotica Estica III, kuhu ootame teie kaastöid. Oodatud on kõigi põlvkondade esindajate semiootika-alased tööd, eriti aga kutsume osalema doktorante, magistrante ja põhiõppe lõpetajaid.
Sünopsise [kuni 250 sõna] esitamise tähtaeg: 1. august 2005. Artikli esitamise tähtaeg: 1. oktoober 2005. Artikli soovitavaks pikkuseks on kuni 15 standardlehekülge; põhjalikuma vormistusjuhendi leiate siit .. [pdf]. Kui tekib küsimusi, kirjutage palun aadressile acta@semiootika.ee. Samale aadressile ootame ka teie kaastöid. Tööd alustas portaal www.semiootika.ee
seltsi uudis
12.05.2005 Portaal www.semiootika.ee on Eesti Semiootika Seltsi silmad, kõrvad ja südametunnistus. Lehekülje eesmärk on koondada semiootikaga seotud teavet Eestis ja mujal maailmas. Lisaks ülevaatele Eestis publitseeritavatest semiootika-alastest väljaannetest ja siinsetest õppimisvõimalustest, annab leht jooksvalt informatsiooni konverentside ja seminaride kohta nii Eestis kui mujal maailmas. Algajagi semiootik leiab oma: lühikese sissejuhatuse semiootikasse ning viitekogu eesti ajakirjanduses avaldatud semiootika-alaste tekstidega.
Portaali juures on avatud ka vestlusring, kust võib leida vastuseid nii semiootika teoreetilistele probleemidele kui korduma kippuvatele küsimustele [“Mitu korrust on semiootika vandlipuust tornil ja kas sinna lifti ka käib?”].
International Summer School for Semiotics and Structural Studies
konverentsiteade
11.-15. juunil toimub Soomes Imatras järjekordne rahvusvaheline konverents sarjast International Summer School for Semiotic and Structural Studies. Konverentsi töö toimub kolmes sektsioonis:
“Birth of Language” – The Semiotics of St. Petersburg; Konverents jätkub 16.-19. juunil Peterburis. Konkursi tulemused
28.03.2005
Konkursi võitis Priit Põhjala töö, mida saab lugeda lehelt ‘semiootika’ või klikkides siia ..
Eesti Semiootika Seltsi juhatus tänab kõiki osavõtu eest! Eesti Semiootika Selts kuulutab välja konkursi !
seltsi uudis
02.02.2005
Eesti Semiootika Seltsi juhatus kutsub noori ja vanu semiootikuid üles jagama oma arusaamist ja rakendama oma loovust! |