Acta Semiotica Estica on jõudnud väikse juubeli, XX numbrini. Sel puhul on Kroonika rubriigis ära toodud lühiülevaade käidud teest. Seekordses numbris on esindatud kõik kolm Tartu semiootika haru – kultuuri-, bio- ja sotsiosemiootika, kokku viis originaalartiklit ja traditsiooniliselt mahukas Märkamiste rubriik intervjuude ja esseedega. Numbri lõpust leiab ülevaate 2022. aasta sündmustest, sealhulgas Juri Lotmani juubelikonverents, ning nimekirja Tartu ülikooli semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritöödest.

Koostajad ja toimetajad: Silvi Salupere, Ott Puumeister, Daniel Tamm
Kaanekujundus: Mehmet Emir Uslu
Kaanefoto: Mirjam Puumeister

ISSN 1406–9563
Eesti Semiootika Selts 2023
Kogumiku väljaandmist toetas Tartu Ülikooli Filosoofia ja Semiootika Instituut.

Avatud juurdepääs numbrile.

SISUKORD

Eessõna

Līva Bodniece, Jovita Dikmoniene, Maria Kristiina Lotman – Ksenofoobsed hoiakud Euripidese “Medeias” ja nende vahendamine Baltimaade Medeia-retseptsioonis

Raili Lass – Interlingvistilise tõlke roll ja osakaal lavastuses: Tom Stoppardi “Leopoldstadt”

Siiri Tarrikas – Otsingupildid kõverpeeglis

Krista Simson – Visuaalkunsti ikoonilistest väljendusvahenditest Vassili Kandinsky kompositsiooniteooriast lähtudes

Ott Puumeister – Parresia ehk kuidas haukuda tõde

MÄRKAMISI

Anti Randviir, Kalevi Kull – Keda tähendab Thomas Sebeok?

Kalevi Kull, Ekaterina Velmezova – Semiootikast seltsis Paul Cobleyga

Ene Lill – Laip või toit

Evelin Hermaküla – Abjektsiooni kogemus Theravaada budismis

Emma Lotta Lõhmus – Teoreem abjektist

Karl-Joel Hussar – Boriss Uspenski ja meelsuse korraldamine/korrastamine

Jaanika Palm – Ajast lugu luues

Aleksander Amos Nigesen – Sakraalne ja kultuurne. Mõtisklus Juri Lotmanist ja Mircea Eliadest

Agnes Põder – Vabadusest ja sallivusest

Igor Gräzin – Õigus pärast-postmodernses kontinuaalsuses

KROONIKA 2022

ABSTRACTS