2018. aastal tähistas Eesti Semiootika Selts oma 20. tegutsemisaastat. Aasta jooksul jätkasime erinevate teaduslike ja populaarteaduslike ürituste korraldamisega, aitasime ellu viia mitmesuguseid semiootikute projekte ning katsetasime mitme uue ettevõtmisega. Alljärgnevalt põgus ülevaade aasta jooksul toimunud tegevustest.

Kevad algas semiootika populariseerimisele suunatud Semiosalongi kevadhooajaga, mille teemaks oli „Kord kaoses(t)“. Kolmel salongiõhtul (19.03, 02.04, 16.04) oli kokku kolm esinejat. Lisainfo Semiosalongi veebilehel: www.facebook.com/Semiosalong/.

13. juunil toimus ESSi üldkoosolek teemal „Quo vadis, semiootika?“, kus ametlike ja organisatoorsete teemade kõrval arutati seltsi arenguplaanide üle ning semiootika tulevikuarengutest pidasid ettekande Timo Maran, Silvi Salupere ja Peeter Torop.
Välja anti ka igaastane „Semiootilise jälje“ auhind, mille seekord sai silmapaistva teadustöö eest Merit Rickberg ja Semiosalongide korraldamise kaudu semiootika populariseerimise eest Tyler Bennett.
Järgmiseks kaheks aastaks valiti seltsi juhatusse Katre Pärn, Maarja Vaikmaa, Eva Lepik, Merit Rickberg ja Rauno Saidla.

Sügis algas seltsil teatri lainel. Seltsi liikmete ettepanekul ja toetusel seotas ESS nimelise tooli Uue Teatri maja ostu ja teatrikeskuse loomise toetuseks ning 15. septembril korraldas seltsi ühiskülastuse Tallinna Draamateatrissesemiootikust lavastaja Mehis Pihla lavastusele „Metsa Forte“, millele järgnes vestlusring autoriga.

Semiosalongi sügishooajal toimus taas kolm salongiõhtut (31.10, 14.11, 29.11) kokku kuue esinejaga. Hooaja peateemaks oli „Esoteerilise ekskaveerimine“ ja sihiks uurida esoteerilise, varjatud, keelatud või senitundmatu teadmise eri vorme.

Selts aitas Tartu Ülikooli semiootika osakonna tudengitel korraldada 3.-4. novembril toimunud XIX semiootika sügiskooli „Meedium ongi sõnum. Digitaalne pööre humanitaarteadustest“, kus oli 11 esinejat erinevatest valdkondadest ning osalejais kokku u. 70. Lisainfo sügiskooli veebilehel: semiootikasygiskool.blogspot.com.

ESS oli ka TÜ semiootika osakonna koostööpartneriks 8.-10. novembril toimunud rahvusvahelisele konverentsile „Semiotics of Hybrid Natures. Anthropogenic Ecosystems, Multimodalities, Transformed Umwelts“, kus arutleti inimmõjulistest muutustes liikidevahelistes suhetes ja ökosüsteemides ning uutest hübriidsetest keskkondadest. Konverentsi veebileht: www.flfi.ut.ee/en/semiotics-of-hybrid-natures.

Sügisel sai ESSi toetusel valmis semiootikat tutvustav veebileht www.misonsemiootika.ee, kus on võimalik tutvuda erinevate semiootika määratlustega, mida semiootikud oma töödes on kasutanud. Samuti aitas selts Tartu ülikooli semiootikatudengitel esmakordselt paberkandjal välja anda kunsti- ja luuleainelist ajakirja „Semioculus“, mille eesmärgiks on olla platvormiks tudengite loomingulisele tegevusele. Ajakirja veebileht: semioculus.tumblr.com. 

Aasta lõpus ilmus ESSi ajakirja Acta Semiotica Estica XV number, mis sisaldab viit teadusartiklit ja “Märkamiste” rubriigis veel üheksat kirjutist, kahte intervjuud (Peet Lepiku ja Jaan Kaplinskiga). Tõlkeartiklina ilmus Susanne K. Langeri “Milleks filosoofia?”. Toimetasid Silvi Salupere, Ott Puumeisterja Heike Olmre. Ajakiri on kättesaadav kodulehel: www.semiootika.ee/acta/.

Aasta lõpetas 15. detsembril seltsi jõuluseminar ja -pidu, millega tähistati seltsi 20. aastapäeva. Seminari teemaks oli maailma muutvate ideede elluviimine ning esinesid Lemmit Kaplinski, kes rääkis Trükimuuseumi loomisest ja arendamisest ning Faisal Sadegh, kes rääkis oma kogemustest rahvusvahelises “Teeme ära” ürituse läbiviimisel.

Aasta lõpuks sai valmis ka uus seltsi koduleht, kus saab senisest terviklikuma ülevaate seltsi tegevustest ning koostöövõimalustest. Samuti lisandus kodulehele “Märkamisi” rubriik, mis laiendab Acta samanimelist rubriiki, pakkudes semiootikutele koha oma mõtete, arvamuste ja arutluste avaldamiseks.