XX SEMIOOTIKA SÜGISKOOL

mundus ludens

XX Semiootika sügiskool võtab vaatluse alla mängu ja mängimise erinevad vormid kultuuris, uurides, kuidas on mängimine seotud inimeseks olemise ja maailma toimimisega.

Sügiskool toimub 2.–3. novembril 2019 Annimatsi kämpingus.

Mundus ludens ehk mängiv maailm võib esmalt silme ette tuua Huizinga ja tema mängiva inimese. Huizinga oli üks esimesi, kes mängu omaette nähtusena üldse käsitles ja sügavamalt analüüsis, tänapäevaks on see valdkond aga tohutult laienenud. Mängivat maailma võib mõista mitut moodi. Homo ludensi esimeses peatükis nimetab Huizinga muuhulgas mängu omadusi seista väljaspool tavalist elu ja ümbritseda end salapäraga või eristada end tavalisest maailmast maskeerimise abil. Seega on mängiv maailm see osa elust ja maailmast, mis mängib ja tavalisele vastandub, ja selle maailma olemasolu on seda vajalikum, mida teravamaks muutub igapäevaelu. Mängiva maailma osa on ka looming. Looming ei saa kunagi tehtud, uuritud ja vaadatud, vaid vajab uuenemist, pidevat mõttevahetust looja ja vastuvõtja vahel.

Teiseks võib mõelda Huizinga teooriast natuke erinevale mänguteoreetilisele vaatevinklile, mille järgi võib mängu definitsioonile vastavaid strateegilisi situatsioone leida kõikjalt. Elame maailmas, kus lakkamatult võistlevad omavahel majandusettevõtted, poliitparteid, maailmavaated ja tõekspidamised ning kus see vaene mängiv inimene enam alati valida ei saa, mis mängu ta millal mängib. Samas on aina sügavamale inimeste teadvusesse jõudev kliimakatastroof otsekui mängust välja kiskuja, mängivast reaalsusest reaalsema reaalsuse tooja, mis inimese mängude tagajärjel vaid süveneb ja uut, reaalset lähenemist nõuab. Homo ludens‘i jaoks on see igal juhul väljakutse.

Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus. 

Sügiskooli korraldamist toetavad:

Eesti Kultuurkapital
Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti Semiootika Selts

AJAKAVA

LAUPÄEV, 2. NOVEMBER

Lahkumine Tartust (Vanemuise parklast) 8:45, saabumine 9:30.

9:45 Korraldajate tervitussõnad
10:00 Oliver Laas: Mäng, töö ja mängu-uuringud
10:50 kohvipaus
11:00 Raili Vilt: Kindel võit või õnn?
12:00 Mehis Pihla: Kuidas kirjutada põnevat lugu
13:00 lõuna
14:00 Kristjan Zobel bioloogiast
15:00 Tõnu Lehtsaar: Loovuse mänguilu
15:50 kohvipaus
16:00 Madis Kats: Milline on mängu nägu?
17:00 Eline Selgise töötuba
19:00 õhtusöök
20:00 Vestlusõhtu: Valdur Mikita kõneleb loovusest
21:30 saun ja pidu

PÜHAPÄEV, 3. NOVEMBER

10:00 hommikusöök
11:00 Luule Epner: Teater kui mäng ja mäng teatris
12:00 Astra Schults arengupsühholoogiast
12:50 lõuna
14:00 Aleksei Razini koolitus: Mängu jõud
15:00 Heili Einasto: Miks inimene tantsib?
16:30 väljub buss Tartusse, 17:15 kohal.

Iga ettekanne 40 min + 10 min küsimusi.

ESINEJAD

Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad, kes aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus. 

Oliver Laas: Mäng, töö ja mängu-uuringud

Mängu-uuringud on võrdlemisi noor akadeemiline uurimisvaldkond, mille kesksed mõisted ning seisukohad on alles kujunemisjärgus. Ettekanne annab põgusa ülevaate mängu-uuringute ajaloost ning keskendub seejärel „mängu” mõistele, mis on antud distsipliini seisukohalt keskse tähtsusega. Peale mõiste „mäng” määratlemisega seotud küsimuste vaagimist vaatame lõpetuseks selle seoseid „töö” mõistega, mida üldiselt peetakse „mängu” vastandiks ning tõdeme, et selline vastandus ei ole ilmne.

Raili Vilt: Kindel võit või õnn?

Kuidas mängida/käituda, et saavutada enda jaoks võimalikest olukordadest parim tulemus? Kas selleks piisab õnnest? Millal, kuidas ja kellel on see etteantud olukorras ja reeglitega võimalik? Vaatame põgusalt, mis on mänguteooria, millised on selle mõisted. Uurime mängulisi situatsioone ja mängime ise ka mõned mängud.

Mehis Pihla: Kuidas kirjutada põnevat lugu. 

Miks me tajume, et mõni lugu on põnev, teine igav? Miks tundub mõni lugu liiga konstrueeritud ja absoluutselt korda ei lähe? Milliseid vahendeid kasutatakse, et vaatajates põnevustunnet tekitada?

Ettekandes käsitletakse dramaturgia põhitõdesid ja -mõisteid: tahtmine, panus, isiklikkus, aeg, takistused, sündmus, konflikt. Tuuakse filmidest näiteid, kuidas põnevust konstrueeritakse.

Kristjan Zobel

Tõnu Lehtsaar: Loovuse mänguilu

Madis Kats: Milline on mängu nägu?

Minu etnoloogia magistriprojekt tegeleb laste pärastlõunaste iseseisvate mängudega 10aastase Saara näitel. Mida tänapäeva lapsed teevad, kui nad omapäi on? Mida nad mängivad, kus liiguvad, mis neid käivitab ja mis piirab? Nendele küsimustele otsin vastuseid visuaalantropoloogiliste meetoditega: vaatluse, dokumentaalfilmi ja kaasneva kirjaliku osa kaudu. Siinse ettekande ajaks on võtteperiood kestnud umbes kuu, niiet vaevalt ma suudan midagi põhjapanevat öelda, kuid esile on kerkinud rida küsimusi vastusepoegadega. Kuidas õnnestub teha dokumentaalfilmi millestki niivõrd efemeersest kui laste iseseisvad mängud ja mänguline käitumine? Mis on jälgimisväärne, mis mitte? Kas vaba mängu mitteosalev vaatlus on võimalik? Ning ehk kõige intrigeerivam küsimus — milline on mängu nägu, kui keegi ei ütle „nüüd” või „siin” või „nii”.

Eline Selgis

Vestlusõhtu: Valdur Mikita kõneleb loovusest

Luule Epner: Teater kui mäng ja mäng teatris

Väide, et teater on mäng, on ajaloos andnud põhjust teatrikunsti kord hukka mõista, kord pjedestaalile tõsta, pidada seda tühiseks meelelahutuseks või, vastupidi, teeks inimese tõelise „mina” juurde. Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas käsitletakse mänguteooriates teatrikunsti ning teiselt poolt, kuidas mõistetakse mängu fenomeni tänapäevastes teatriteooriates. Mil viisil on teater mäng? Kes teatris mängivad – kas ainult näitlejad või ka vaatajad? Kas teatrilavastus on alati mäng? Mida mõeldakse, kui räägitakse mängulisest teatrist? Nende, ja võimalik, et veel mõne küsimuse üle arutletakse näidete varal, mis on pärit eesti teatri lähiminevikust (Mati Undi lavastused, Teatri NO99 lavastused jm) ja olevikust.

Astra Schults

Aleksei Razini koolitus: Mängu jõud

Lyosha Razin on Tallinna Mitteformaalse õppekeskuse GAME mängu arhitekt (gamekeskus.ee). Ta on omandanud bakalaurusekraadi vene ja slaavi filoloogias (Тartu Ülikool) ja magistrikraadi “Hariduse juhtimises” (Tallinna Ülikool).

Üle 12 aasta tegeleb ta igapäevaselt aktiivõppemeetodite väljaarendamisega täiskasvanutele ja lastele. Ta on loonud üle 700 erinevat aktiivõppemeetodit ja mängu. Lyosha korraldab regulaarselt koolitusi õpetajatele nii Eestis kui ka välismaal.

Koolitus: “MÄNGU JÕUD”. 

Haridus ja Teadusministeeriumid üle maailma püüavad kohandada oma haridussüsteeme tänapäeva ühiskonna ning XXI sajandi vajadustega. Küsimus on selles, millised on need õppemeetodid, mis võimaldaksid XXI sajandi pädevusi anda edasi nii, et need väljenduksid õpilaste eludes? Usume, et nimetatud oskusi saab kõige tõhusamini arendada mängimise käigus. Koolituse eesmärk: tuua praktiliste tegevuste käigus välja mängu, kui töömeetodi eelised.

PS. Lyosha on sh mitteformaalse vene keele kursuse IVAN autor, mängulise vene keele programmi BARANKA looja. Mõlemad programmid said preemia Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt võõrkeele õpetamise innovaatilise kontseptsiooni eest.

Heili Einasto: Miks inimene tantsib?

Ettekande lähtepunktiks on Heili Einasto minutiloeng https://novaator.err.ee/878133/teadlane-selgitab-kuidas-tants-uhiskonnas-kehtivaid-norme-peegeldab, mille järgselt süvenetakse minutiloengu teemadesse nii arutelu, kui ka kehalise mängu kaudu.

MEESKOND

XX Semiootika sügiskooli “mundus ludens” korraldustiimi kuuluvad Tartu Ülikooli semiootikatudengid Margaret, Martin, Saara Liis ja Karmen Eliise.