XX Semiootika sügiskool võtab vaatluse alla mängu ja mängimise erinevad vormid kultuuris, uurides, kuidas on mängimine seotud inimeseks olemise ja maailma toimimisega.

Sügiskool toimub 2.–3. novembril 2019 Annimatsi kämpingus.

Mundus ludens ehk mängiv maailm võib esmalt silme ette tuua Huizinga ja tema mängiva inimese. Huizinga oli üks esimesi, kes mängu omaette nähtusena üldse käsitles ja sügavamalt analüüsis, tänapäevaks on see valdkond aga tohutult laienenud. Mängivat maailma võib mõista mitut moodi. Homo ludensi esimeses peatükis nimetab Huizinga muuhulgas mängu omadusi seista väljaspool tavalist elu ja ümbritseda end salapäraga või eristada end tavalisest maailmast maskeerimise abil. Seega on mängiv maailm see osa elust ja maailmast, mis mängib ja tavalisele vastandub, ja selle maailma olemasolu on seda vajalikum, mida teravamaks muutub igapäevaelu. Mängiva maailma osa on ka looming. Looming ei saa kunagi tehtud, uuritud ja vaadatud, vaid vajab uuenemist, pidevat mõttevahetust looja ja vastuvõtja vahel.

Teiseks võib mõelda Huizinga teooriast natuke erinevale mänguteoreetilisele vaatevinklile, mille järgi võib mängu definitsioonile vastavaid strateegilisi situatsioone leida kõikjalt. Elame maailmas, kus lakkamatult võistlevad omavahel majandusettevõtted, poliitparteid, maailmavaated ja tõekspidamised ning kus see vaene mängiv inimene enam alati valida ei saa, mis mängu ta millal mängib. Samas on aina sügavamale inimeste teadvusesse jõudev kliimakatastroof otsekui mängust välja kiskuja, mängivast reaalsusest reaalsema reaalsuse tooja, mis inimese mängude tagajärjel vaid süveneb ja uut, reaalset lähenemist nõuab. Homo ludens‘i jaoks on see igal juhul väljakutse.

Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad rõhuasetusega teatril ja kirjandusel, mis aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus. 

Sügiskooli korraldamist toetavad:

Eesti Kultuurkapital
Tartu Ülikooli Filosoofia ja semiootika instituut
Eesti Semiootika Selts