XVIII Semiootika sügiskool “Simulatsioon” toimub 4.-5. novembril 2017 Taevaskoja puhkekeskuses.
Sügiskool on pühendatud Jean Baudrillardi kümnendale surma-aastapäevale ja tema kesksele mõistele simulatsioon.
Sügiskoolis arutleme simulatsioonide üle erinevates valdkondades ja küsime, mis on meie jaoks päris ja mis on simulatsioon. Mõtleme simulatsioonist filosoofias ja semiootikas, teatris ja ulmekirjanduses; süveneme virtuaalreaalsuse loomisesse ja tehisintellekti võimesse simuleerida inimese mõtteprotsesse; vaatame, kuidas suhestuvad simulatsiooniga meedia ja poliitika, räägime psühholoogiast ning reaalsuse tajumisest.
Kõnelevad Andreas Kaju, Madis Ligema, Ahto Lobjakas, Katre Pärn, Andres Luure, Jaak Tomberg, Madis Vasser jt. Lisaks saavad laupäeva õhtul kõik osalejad koostöös Psühhobussiga võimaluse katsetada virtuaalreaalsust.
XVIII Semiootika sügiskooli korraldavad Eesti Semiootika Selts ja Semiootikaüliõpilaste liit Semioon.
Pildiline meenutus sügiskoolist
Sügiskoolist on möödas kaks nädalat ja pildid on saanud digitaalsel kujul valmis! Täname kõiki esinejaid meeldejäävate ettekannete eest ja osalejaid kaasa mõtlemast.
Fotomeenutus nädalavahetusest Taevaskojast asub SIIN.
Pilte tegi Joakim Klementi.
PROGRAMM
Laupäev, 4. november
8:15 kogunemine Vanemuise teatri alumises parklas
8:30 start Taevaskoja puhkekeskuse poole
09:15 saabumine, tubadejaotus
09:45 hommikukohv, tervitus moderaatorilt
10:00–11:00 Kalevi Kulli tervitus. Katre Pärn
11:00–11:45 Jaak Tomberg. “Ba(udri)llard ja mudelite implosiivne ajajärk”
12:00–12:45 Andres Luure.”Reaalse olemasolu fiktsioon”
13:00–14:00 lõuna
14:00–14:45 Madis Ligema.”Tehnoloogia ja hüperreaalne”
15:00–15:45 Andreas Kaju. “Muutustest poliitilises kommunikatsioonis. Mõju poliitika kujundamisele.”
16:00–16:30 kohvipaus
16:30–17:15 Ahto Lobjakas. “Simulaakrumi taga Nietzsche & Heideggeriga”
17:30–18:15 Madis Vasser. “Reaalsusest ärkamine – ulmetermin või kasulik kontseptsioon”
18:15–19:15 õhtusöök
19:15–22:15 Virtuaalreaalsuse töötuba koostöös Psühhobussiga
22:15 Meelelahutusprogramm: muusika / saun
Pühapäev, 5. november
9:30 hommikusöök
10:30–11:15 Elis Tamula. “Õõvaorg ja virtuaalsete inimkujutiste tajumine”
11:30–12:15 Oliver Laas. “Kas virtuaalsus on reaalsuse vastand?”
12:30–13:15 Keiu Virro. “Teatraalne poliitika/poliitiline teater: kaks näidet, kuidas ahistamisest lavastused tehti”
13:30–14:00 kohvipaus
14:00–14:45 Timo Maran. “Mimikri, looduse semiootilisus ja semiootika reaalsus”
15:00–15:15 Sügiskooli kokkuvõtted
~15:30 lahkumine Tartu poole
ESINEJAD
Timo Maran
Sügiskoolis esineb Timo Maran ettekandega “Mimikri, looduse semiootilisus ja semiootika reaalsus”.
Teemaks on mimikri kui nähtus bioloogias ja semiootikas. Timo Maran tutvustab mimikri mõistet, räägib mimikri mitmekesisusest ja pakub mõned näited ebatavalistest mimikrijuhtudest. Maran toob esile mimikri märgilise olemuse ja näitab, kuidas mimikri viib looduse semiootilisuse mõistmiseni. Kokkuvõttes mõtiskleb ta selle üle, milliseid järeldusi lubaks mimikri uurimine teha semiootika enese kohta. Paradoksaalsel kombel on bioloogilise mimikri uurimine viinud Marani arusaamani, et simulaakrum ja „päris“ maailm on lahutamatud.
Timo Maran on Tartu Ülikooli semiootika osakonnas vanemteadur. Timo Maran on uurinud bioloogilise mimikri teooriat ja semiootikat. 2000. aastal kaitses ta teadusmagistrikraadi semiootika ja kulturoloogia alal tööga “Bioloogiliste mimikrinähtuste semiootika”, 2005. aastal doktorikraadi tööga “Mimikri kui kommunikatsioonisemiootiline fenomen”.
Jaak Tomberg
Sügiskoolis esineb Jaak Tomberg ettekandega “Ba(udri)llard ja mudelite implosiivne ajajärk”.
Essees “Simulaakrumid ja teaduslik fantastika” võtab Jean Baudrillard põgusalt kokku teisenemise, mille on viimase viiesaja aasta jooksul läbi teinud varamoodne utoopiline kujutamislaad. Tema visandit põhistab mõte “reaalse” ja “imaginaarse” vahelise distantsi järk-järgulisest vähenemisest: varamoodsate utoopiate ajastul olevat see distants maksimaalne, teadusliku fantastika ajastul aga juba väiksem ning simulaakrumide ajastul (ehk “mudelite implosiivsel ajajärgul”) puuduvat sootuks. Teadusulme saatust sellel viimasel ajajärgul armastas Baudrillard näitlikustada inglise kirjaniku J. G. Ballardi 1970ndate aastate loominguga, mis tekitas teadusulmelist võõritust, ilma et see sisaldanuks teadusulmelisi temaatilisi motiive. Oma ettekandes uurib Tomberg, millised võiksid olla Baudrillardi teooria implikatsioonid nüüdisajal, mil ajalooline tegelikkus paistab mitmes mõttes teadusulmet ületavat. Kas Baudrillardi “mudelite implosiivne ajajärk” on lihtsalt provokatiivne hüpotees või saab seda kasutada tööriistana nüüdiskultuuri- ja kirjanduse allhoovuste paremaks kognitiivseks kaardistamiseks?
Jaak Tomberg on kirjandusteadlane, kelle peamised uurimissuunad keskenduvad tegelikkuse ja fiktsiooni suhetele, fiktsiooni filosoofilisele mõtestamisele ja kultuuri ja teksti suhetele. Ta on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur ja Tartu Ülikooli õppejõud. Lisaks teadustööle on Tomberg tõlkinud ilukirjandust ja kirjandusteooriat, kirjutanud näidendeid ja kirjanduskriitikat.
Madis Ligema
Semiootika sügiskoolis esineb Madis Ligema ettekandega “Tehnoloogia ja hüperreaalne”.Kuhu me teel oleme? Ligema räägib meedia, reklaami ja poliitika toimemehhanismidest – kas me naudime tehnoloogia hüvesid või konsumeerib tehnoloogia meie reaalsust.Madis Ligema on vabakutseline semiootik ja ettevõtja. Spetsialiseerunud filmi, avalike suhete ja kommunikatsiooni valdkonda. Ligema on lõpetanud Tartu Ülikooli semiootika magistriõppe ning uurinud efektiivse poliitkampaania strateegiaid. Ta on olnud rešissöör näiteks filmidele „Kuidas ehitada kosmoselaeva?“ ja „Kümnest kümneni“. Ligema on ka üks loovagentuuri VÄLK rajajatest.
Keiu Virro
Sügiskoolis esineb Keiu Virro ettekandega „Teatraalne poliitika/poliitiline teater: kaks näidet, kuidas ahistamisest lavastused tehti“.
Virro räägib poliitilisest teatrist ja teatraalsest poliitikast viimase aasta kahe kõrgeprofiililise ahistamiskaasuse näitel – millesse vastavalt on segatud poliitilist teatrit tegeva teatri juht ja poliitik. Mõlemad juhtumid on muutunud sedapuhku teatriks metafoorses tähenduses.
Keiu Virro on teatrikriitik ja ajakirjanik. Ta on õppinud bakalaureusetasemel Tartu Ülikoolis semiootikat ja kultuuriteooriat ning magistritöös Tallinna Ülikooli kultuuriteooria erialal käsitles poliitilist teatrit.
Elis Tamula
Elis Tamula esineb sügiskoolis ettekandega “Õõvaorg ja virtuaalsete inimkujutiste tajumine”.
Vaatluse alla tuleb virtuaalse ja reaalse vahelise suhte üks erijuht – inimese kopeerimine. Spetsiifilisemalt keskendume just inimliku ja usutava välimuse saavutamisele. Nähes detailset jäljendust sellest, mis on meile kõige tuttavam ja omasem, võime kogeda võõristust, lausa õõva. Kuidas seda vältida? Miks selle vältimine vajalik on? Tutvume õõvaoru mõiste (ingl.k. uncanny valley) ja selle edasiarendustega 3D modelleeritud inimkoopiate loomise ja tajumise kontekstis.
Elis Tamula on lõpetanud semiootika magistriõppe ning uurinud õõvaoru semiootikat. Ta on kunstnik, kes on kujundanud ka raamatuid, mille hulka kuuluvad näiteks “Maskiraamat”, voltimisraamat “Folded Tallinn” ja “Matemaatika õhtuõpik”.
Ahto Lobjakas
Semiootika sügiskoolis esineb Ahto Lobjakas ettekandega “Simulaakrumi taga Nietzsche &Heideggeriga”.
Märksõnadeks on: simulaakrum — > metafyysika (Nietzsche) –> metafyysika tagakülg.
Ahto Lobjakas on poliitikaanalüütik ja kolumnist. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis, Lundi Ülikoolis ja 1994-1997 Oxfordi Ülikooli poliitilise filosoofia doktoriõppes. Ajakirjanikuna on Lobjakas töötanud Londonis ja Brüsselis Raadio Vaba Euroopa korrespondendina, alates 2015. aasta kevadest on ta üks Raadio 2 saate “Olukorrast riigis” põhisaatejuht.
Andreas Kaju
Sügiskoolis peab Andreas Kaju ettekande “Muutustest poliitilises kommunikatsioonis. Mõju poliitika kujundamisele.”
Kaju kirjeldab teemaderingi nii: “Mittenormatiivne vaade poliitilise kommunikatsiooni tegelikkusesse ning katse mõista poliitikuid, ajakirjandus ja audiovisuaalsele stimulatsioonille alluvat auditooriumi sellisena, nagu nad on, mitte sellisena, nagu nad peaksid olema.”
Andreas Kaju on kommunikatsiooniekspert. Ta on varasemalt töötanud Eesti Kaubandus-Tööstuskojas, peaministri nõunikuna, Riigikogus Res Publica fraktsiooni nõunike meeskonna juhatajana ja kaitseministri poliitikanõunikuna. Ta on õppinud rahvusvahelist ärijuhtimist ja filosoofiat ning on üks poliitika.guru autoritest.
Oliver Laas
Sügiskoolis peab Oliver Laas ettekande “Kas virtuaalsus on reaalsuse vastand?”
Levinud arusaama kohaselt on virtuaalsus ja reaalsus vastandid: erinevalt reaalsetest nähtustest on virtuaalsed nähtused fiktsioonid või simulatsioonid. Sellest järeldadakse sageli, et virtuaalne sõprus, virtuaalsed kogukonnad ja teised virtuaalsed nähtused on nende reaalsetest vastanditest paremad või väärtuslikumad. Samuti järeldatakse sellisest vastandusest mõnikord, et virtuaalsed teod ei saa olla moraalselt valed, sest ainult reaalsed teod saavad omada moraalset väärtust. Ettekandes vaatame, kas selline vastandamine on põhjendatud ning kuidas virtuaalsuse ja reaalsuse suhte erinev käsitamine mõjutab meie arusaamu virtuaalsest sõprusest või virtuaalsete tegude moraalsest väärtusest.
Oliver Laasi uurimisteemad hõlmavad digitaalset meediat ja kultuuri, digitaalsete mängude uuringuid, ideoloogiat ja ideoloogiateooriad. Ta omandab doktorikraadi filosoofias Tallinna Ülikoolis, magistrikraadi sai Tallina Ülikooli Kultuuriteaduste osakonnast ja bakalaureuse kraadi Eesti Kunstiakadeemia Vabade kunstide teaduskonnast.
Andres Luure
Semiootika sügiskoolis 2017 esineb Andres Luure ettekandega “Reaalse olemasolu fiktsioon”.
Juttu tuleb ideest, et reaalse olemasolu probleemid filosoofias, on sõna-sõnalt võttes mõttetud ning saavad oma tähenduse ja loogika armastuse probleemidelt. Näiteks välismaailma probleemi taga võiks olla mehe küsimus, kas naise armastus on tõeline. Andres Luure on filosoof ja tõlkija. Alates 2009. aastast töötab ta Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis filosoofia dotsendina.
Madis Vasser
Sügiskoolis esineb Madis Vasser ettekandega “Reaalsusest ärkamine – ulmetermin või kasulik kontseptsioon”.
Virtuaalreaalsus on sõna, mis oma pikaaegse ja laia kasutuse tõttu on kaotamas praktilist väärtust. Sama terminit kasutades mõeldakse tihtilugu väga erinevaid asju. Võimalik, et inimestel puudub ka raamistik ja sõnavara, et oma virtuaalseid kogemusi klassifitseerida ja edasi anda. Ettekande/arutluse käigus vaatame lähemalt üht teoreetilist reaalsuse skaalat ja tutvume uute ning huvitavate tehistõelisuse kontseptsioonidega.
Madis Vasseril on magistrikraad psühholoogias ja ta on üks Psühhobussi asutajatest. Hetkel uurib ta Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudis doktorandina, milliste arvutuslike põhimõtete järgi võiks aju teoreetiliselt toimida ja ühendab küsimusele vastuse leidmiseks psühholoogia, neuroteaduse ja virtuaalreaalsuse.
Psühhobuss
Laupäeva õhtul saavad kõik sügiskoolis osalejad proovida virtuaalreaalsust – oma tehnikaga on kohal Psühhobuss!
Semiootika sügiskoolis pakub Psühhobuss haruldast võimalust kogeda läbi kõrgtehnoloogiliste kuvarprillide virtuaalreaalsust, ehk tunnet viibida kusagil mujal või olla keegi teine, kui reaalsuses. Kui tekib küsimus, miks psühholoogid virtuaalreaalsusega tegelevad, tule ja uuri järgi!
Psühhobuss sõidutab teadusliku psühholoogia lõbusal ja kaasahaaraval viisil igapäevaelule lähemale. Peatus tehakse seal, kus parasjagu vaja: laatadel, firmapidudel, väikeste või suurte sünnipäevadel, koolides ja teistes haridusasutustes. Psühhobuss viib läbi erinevaid teadusetendusi ja töötubasid igas vanuses publikule. Täpsemalt saate nende tegevustest lugeda kodulehelt: http://psyhhobuss.mozello.com/.
MEESKOND
XVIII Semiootika sügiskooli “Simulatsioon” korraldavad Eesti Semiootika Selts ja Semiootikaüliõpilaste liit Semioon.
Korraldustiimi kuuluvad Tartu Ülikooli semiootikatudengid Ele, Brigit ja Julius.
Küsimused ja ettepanekud:
eleloonde@gmail.com
brigit.arop@gmail.com
TOETAJAD
