X SEMIOOTIKA SÜGISKOOL : MÄNGULT ONGI PÄRIS
2.-3.05. 2009 Mooste mõisakompleksis
X kevadkooli teemaks on mäng. Teatud mõttes on siin tegemist Tartu-Moskva semiootikakoolkonna pärandi avastamisega. Juri Lotman pidas mängu oluliseks kultuurinähtuseks, tema kontseptsioonis on mäng eriliselt rikas, kahekordset tähendust omav tegevus. Mäng on erilist laadi tunnetus, mitte aga tunnetusele vastanduv nähtus – mäng on otseses seoses tegelikkusega suhestumisega, mitte aga eemaldumine tegelikkusest.
Kultuurisemiootilises mõttes on mäng lahutamatus seoses kujutlusvõime, keelevõime ja kunstiga. Tavakäitumise seisukohast on mängimine loomulik elu osa. Samas mõistena on mäng suhteliselt vähe kontseptualiseeritud.
Mängu olemuse täpsema määratlemise kaudu on võimalik kultuuri tuumnähtuste ja igapäevaste praktikate tõhusam kirjeldamine.
Mäng on tähtis nii inimestel kui paljudel teistel loomadel. Mängu funktsioon ja olemus on inimeste ja teiste loomade elus sarnane, mäng ühendab inimesi ja loomi.
Mängu uurimine ei ole isoleeritult inimesele ainuomase uurimine – nähtus mis on nii oluline inimühiskonna mitmetel tasanditel on osa ka paljude loomade elust. Ühtlasi on mängulised mudelid mänguteooriana osa teadusest endast, nii et mäng haarab ka metatasandit ja metodoloogiat.
Sügiskooli eesmärgiks on mängu tähtsuse ja tähenduse selgitamine kultuurinähtusena, elunähtusena ja mudelina teaduses. Kuivõrd mängu mõistele ei ole seni semiootikas leitud uurimises hästi rakendatavat definitsiooni, on üheks loodetavaks tulemiks mängu mõiste täpsem defineerimine.
Vestlused ja arutelu toimuvad Mooste mõisa peahoones, toitlustamine on korraldatud mõisa köögi poolt. Õhtuse peo tarbeks avab oma uksed hobusetall. Ööbimine Mooste põhikooli põrandal, palume kaasa võtta oma magamiskotid ning matid.
IX SEMIOOTIKA SÜGISKOOL: SEMIOOTIKA ELAMISE FILOSOOFIANA: KAS, JA KUIDAS SIIS, VÕIMISPÄRAST SIISKI MITTE?
3.-4.11. 2007 Kiidjärvel
Tänavune teemavalik on inspireeritud semiootika osakonna ülikooli struktuuris ümberpaigutumisega seoses taaskord ilmnenud küsimusest semiootika olemuse kohta, ja ta võimaliku fundamentaalse praktilisuse kohta.
Semiootikat on kirjeldatud teadusena, metodoloogiana, doktriinina, ent süvenenumalt läbiarutamata on seni küsimus tema võimalikust eksistentsiaalsest väärtusest. Sestap küsimegi nüüd, kas semiootika võiks toimida elamise mustri leidmise juhisena. Küsime, mil määral semiootilise lähenemise läbi võib olla võimalik elada kvalitatiivselt teistsugusel viisil, luua ehk kooskõlalisem muster, elada mõistvamalt.
Samuti küsime, kas taolise mustri looja võib olla põimitud erilisest sotsiaalsest vastutusest.
Arutelu ja ettekanded toimuvad Kiidjärve raamatukogus, toitlustamine on korraldatud Kassioru külalistemajas jalutuskäigu kaugusel raamatukogust. Ööbimine Kiidjärve raamatukogu põrandal, palume kaasa võtta oma magamiskotid ning matid.
VIII SEMIOOTIKA SÜGISKOOL: SEMIOOTIKA METODOLOOGIA
Seekordse sügiskooli temaatika tulenes vajadusest vahetada mõtteid semiootika ning semiootiku rolli üle ühiskonnas ning teiste teaduste keskel. Mitmed semiootilised ekspertiisid ja uurimused on hiljuti pälvinud avalikkuse ja võimustruktuuride suurt tähelepanu. Sellest tulenevalt on vajalik diskuteerida semiootika sotsiaalse vastutuse ja uurimuste tulemusi mõjutava metodoloogia üle.
3. novembril Tartus, 4 ja 5 novembril Käärikul toimunud VIII semiootika sügiskool haakus semiootikas kui teaduses hetkel aktuaalsete teemadega kuid seda populaarses vormis. Kui varasemates sügiskoolides on tegeletud erinevate kultuurinähtuste semiootilise analüüsiga, siis seekord oli põhirõhk semiootilise analüüsimeetodite endi omadustel ning viisidel, kuidas need mõjutavad uurimisobjekti. Töö käigus tugineti uurimuste koostamisel saadud kogemusele, selle juures tekkinud probleemidele ning vaagiti semiootikale omaseid metodoloogilisi printsiipe.
Sügiskool toimus seega kolmel päeval, millest iga omas kindlat eesmärki.
Esimese päeva eesmärgiks oli tutvustada osalejatele metodoloogia uurimise erinevaid kirjeldusvõimalusi, samuti võimalikke lähenemisi semiootika metodoloogiale. Ettekannetele järgnes plenaardiskussioon. Esimesest päevas toimus videoülekanne internetis, huvilistel oli võimalik esinejatele reaalajas e-mail’i teel küsimusi esitada.
Teisel päeval toimus töö järgnevates sektsioonides:
Kunst: “Tantsu kirjeldamise keeled”
Ühiskond: “Vaated Eesti identiteedi konstrueerimisele lähiajaloo kontekstis”
Loodus: “Kus algab semioos? Kas semioos esineb kvandi-, aatomi-, molekuli-, raku-, elusorganismi- või kultuuri tasandil”
Sektsioonides esitati sama objekti vaatlemiseks komplementaarseid vaatepunkte, millele järgnes arutelu nende uurimuste metodoloogiliste aspektide teemal.
Kolmandal päeval tehti kokkuvõtted teise päeva aruteludest ning sõnastati sügiskooli kokkuvõtvad teesid.
VII SEMIOOTIKA SÜGISKOOL: 20. SAJAND SEMIOOTILISIS PEEGLEIS: KIRJANDUS, AJALUGU, FILOSOOFIA
Teema valikul on lähtutud asjaolust, et kuigi 20. sajandi mõtestamine algas juba nimetatud sajandi teisel poolel, ei saa seda tänaseks mingilgi viisil ammendatuks lugeda. Vastupidi — 20. sajandi teaduse, kirjanduse, filosoofia, ajaloo ja seeläbi kogu kultuuriloo mõju tervikuna on endiselt püsiv ning paljuski keskne.
20. sajandist pidi saama inimkonna õitsengu ajastu; sajand, mil inimene ja teadus pidid saavutama võidu looduse üle. Samas leidus juba sajandi alguses ka teistsuguseid tõlgendusi: uus aastasada pidi olema languse, hävingu ajajärk.
Eesti jaoks märgistavad 20. sajandit eelkõige revolutsioonid, sõjad ja kannatused, võõrvõimude vahetumised, ent ka omariikluse sünd ning taassünd. Muutused ühiskondlikus korras on aga alati kaasa toonud varem olnu, aja- ning kultuuriloo ümbervaatamise, ümbermõtestamise.
Vaatamata püsivatele mõjudele annab käesolev 21. sajand võimaluse esimesteks 20. sajandi kultuuriloo terviklikeks vaatlusteks, 20. sajandi mõtestamise mõtestamiseks. Viimase läbiviimiseks on sügiskooli korraldajad valinud kolm kultuuriloo valdkonda — kirjanduse, ajaloo ja filosoofia, mida erinevate õppejõudude juhtimisel vaadeldakse üliõpilastest ja asjatundjatest koosnevates sektsioonides. Sektsioonide töö esimene pool on mõeldud mõne konkreetsema ettekande kuulamisele, teises osas püütakse arendada üldisemat arutelu antud 20. sajandi kultuuriloo valdkonna suhtes. Tulenevalt terviklikkuse põhimõttest üritatakse aruteludes eraldi keskenduda 20. sajandi kultuuri eel-, kesk- ja järelloo eristamisele ja/või aruteludele selle võimalikkusest.
VI SEMIOOTIKA SÜGISKOOL: IDEOLOOGILISED MÄRGIPROTSESSID KULTUURIS
Tänases Eesti kultuuriruumis on “ideoloogia” mõiste tähendusväli endiselt tugevasti risustatud totalitaarse võõrvõimu ametliku propaganda poolt loodud tähendustega. Võibolla just seetõttu on mõiste “ideoloogia” paljulubav kultuuri- ja ühiskonnakriitiline potentsiaal jäänud Eestis siiani vajaliku tähelepanuta, sellal kui kultuurinähtuste ideoloogiliste aspektide kirjeldamisel on olemas pikk, viljakas ning üha edasi arenev traditsioon õhtumaises mõtlemises.
Sügiskooli sektsioonide programmiliseks lähtepunktiks on “ideoloogia” definitsioonide ja nendega seotud lähenemiste mitmekesine skaala – alates ideedeteadusest, läbi marksistliku klassiideoloogia mõiste kuni hegemoonia ja põrkuvate grupispetsiifiliste maailmavaadete ning märgiliste praktikate uurimiseni. Iga uurija teeb oma valiku vastavalt uurimisobjektile ning maailmavaatelistele eelistustele.
Sügiskooli töö jaotub viide sektsooni: meedia, rahvakultuur, populaarteaduslik kirjandus, teater, roheline mõtlemine. Neil teemadel peavad ettekandeid Andres Kõnno, Maarja Lõhmus, Mare Kõiva, Piret Kuusk, Jaanus Rohumaa, Marek Strandberg.
V SEMIOOTIKA SÜGISKOOL : EUROOPA – UUS JA VANA
Seekordses sügiskoolis püüame erinevate valdkondade kaudu analüüsida uue ja vana Euroopa vastandamise või ühendamise tingimusi. Ettekannetes ning sektsioonides mõtestatakse Euroopa ruumilisi, ajalisi ja semiootilisi piirjooni. Uurime, millised võiksid olla Euroopa kultuuriruumi ühtseks siduvad tunnused ning kui mõttekas on “uue” ja “vana” konstruktsioon Euroopa kultuuri analüüsis. Millised Eesti kultuurijooned liidavad meid Euroopaga ja millised mitte?
Sügiskoolis oli seitse sektsiooni:
I. Cyborgs.
Ettekandjad Anne Kull, Berk Vaher
II. Tõlkesemiootika.
Jaak Rähesoo
III. Filmisemiootika.
Ilmar Raag
IV. Klassikaline muusika.
Toomas Siitan
V. Religioon muutuvas Euroopas.
Ringo Ringvee
VI. Eesti identiteet ja Euroopa.
Raivo Vetik
VII. Arhitektuuri tähendused.
Mart Kalm
IV SEMIOOTIKASÜGISKOOL : KAASAEGNE EESTI KULTUUR JA KULTUURITEOORIA
2.-3. novembril 2002.a. toimus Põltsamaal neljas semiootika sügiskool, kus taas aeti eesti asja, semiootikast rääkimata. Ettekannetes avaldasid oma mõtteid inimesed, kes on tegelenud kultuurianalüüsis suuremal või vähemal määral äärealadele sunnitud teemadega, mis ometi mängivad olulist rolli kultuurimustrite loomisel tänapäevases Eestis.
I. Pärimuskultuur ja kaasaegne kultuur
Anzori Barkalaja
II. Kaasaegne teoreetiline arheoloogia ja semiootika.
Marge Konsa
III. “Check out” ja “Ahasveeruse uni” kui eesti ühiskonna erinevate suundumuste peegeldused kirjanduses.
Kati Lindström
IV. Enesereklaam ja eneseiroonia.
Peeter Linnap
V. Kaasaegne kunst ja selle ilmingud Eestis.
Mari Sobolev
VI. Muusikakultuur ja populaarkultuur.
Tõnis Kahu
V semiootika sügiskooli teemaasetus lähtus kultuurist kui tervikruumist. Olles ühtlasi tervik, on kultuur samaaegselt erinevate allkeelte, allsüsteemide ja semiootiliste koosluste kogum, nende toimimise keskkond. Semiootika sügiskooli eesmärk on vaadelda eesti kultuuri kui tervikkooslust, kus suhestuvad erinevad kunstikeeled, rahvuskultuurid, eri väljendusvahendid ja erinevad ideoloogiad. Sellise lähenemise saavutamiseks ongi sügiskooli töö jaotatud erinevatesse sektsioonidesse, mis käsitlevad pärimus- ja populaarkultuuri, arheoloogia, tänapäeva kirjanduse sotsiaalsete suundumuste, kaasaegse kunsti jm probleeme ning mille arutelutulemuste kokkuvõte ühisdiskussioonil peaks andma meile valdkondade süvaanalüüsist rikastatud üldpildi tänapäeva eesti kultuuri suundumustest. Selline lähenemine tugineb Juri Lotmani semiosfääri mõistele ning on seega kooskõlas ka Tartu-Moskva semiootikakoolkonna varasemate traditsioonidega.