VALDUR MIKITA
Valdur Mikita on kirjanik ja semiootik, kelle mitmeid kultusraamatuid nagu “Lingvistiline mets” teavad ja on lugenud pea iga eestlane. Mikita on tuntud valjuhäälse metsade kaitsja ja on ka Eesti loodusmärgi kavaler. Lisaks on ta omandanud doktorikraadi Tartu Ülikooli semiootika osakonnas, niisiis kohtuvad temas looduslikud teadmised kultuuriteadustele omase analüüsimeetodiga.
Tema esitlus järgneb Jaak Panksepa, eesti päritolu psühholoogi, psühhobioloogi ja neuroteadlase, radadele, sidudes nii loodusliku, kultuurilist ja sotsiaalset reaalsust.
Nagu ütles Mikita ühes hiljutises intervjuus, siis talle meeldib rohkem mõelda, kui kirjutada. Kui teiegi soovite meiega ühes mõelda, siis kohtume juba 9. novembril!
TRIIN KÄPP
Triin Käpp on Tartu-Jaani koguduse kirikuõpetaja ning Tartu Luterliku Peetri kooli üks asutajatest. Oma akadeemilise haridustee on Käpp läbinud Tartu Ülikoolis, omades seal teoloogia doktorikraadi. Vaimulik on tuntud meedias progressiivsete usuliste vaadete (abieluvõrdsus) eest kõnelemisel. Oma loengus keskendub Käpp unenägudele Piiblis ning sellele, kuidas unenäod ja uni kui piiriala aitavad kaasa usu mõtestamisele.
MARJU KÕIVUPUU
Marju Kõivupuu on folklorist, kultuuriloolane ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, kelle põhitähelepanu keskendub inimese ja looduse suhetele ning kultuuripärandi säilitamisele ja uurimisele. Tema uurimisvaldkond hõlmab nii maastikupärandit, rahvapärimust, rahvameditsiini kui ka surmakultuuri. Kõivupuu on hinnatud teadlane, kes on oma monograafiatega pälvinud tunnustust nii Tallinna Ülikoolis kui ka vabariiklikul tasandil. Kõivupuu on aktiivne ka laiemas avalikkuses, olles osalenud mitmetes tele- ja raadiosaadetes ning kaasautorina XII noorte tantsupeo “Koit ja Hämarik” teemal.
Marju Kõivupuult võib oodata ettekannet, kus ta käsitleb surma sümboolikat ja selle tõlgendusi unenägudes, seostades teemat rahvapärimusega.
HEISL VAHER
Heisl Vaher on koolitaja, lektor ja nõustaja, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on unehäired ja nende ravi. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kõrva-nina-kurguarstina ning läbinud ka sumnoloogi ehk unearsti eksami. Oma koolitustel jagab ta uneteaduses selgunud fakte ja kontseptsioone, mis aitavad inimestel paremini uinuda, magada ja ärgata.
Heisli sügiskooli ettekanne puudutab unenägude tekke ja tähenduste neuroteaduslikku ja meditsiinilist tausta.
PEETER TOROP
Peeter Torop on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kirjandusteadlane, kultuuriteoreetik ja semiootik. Tartu Ülikooli semiootika osakonna ning filosoofia ja semiootika instituudi kauaaegse juhatajana on ta teinud hindamatut tööd Eesti semiootika ja kultuurisemiootika arendamisel. Praegu tegutseb Torop kultuurisemiootika professorina ning on oma silmapaistvate teadustööde eest pälvinud arvukalt tunnustusi, sealhulgas 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia.
Filmiõhtul vaatame üheskoos Priit Tenderi hinnatud joonisfilmi “Alateadvuse maja” (2015). Pärast filmi kutsub Torop osalejaid põgusale arutelule, kus süvenetakse filmi sügavamatesse kihtidesse ja tähendusmaailma.
Selleaastase sügiskooli tutvustusi jääb lõpetama arutelu.
Arutelu juhib Katre Pärn ning koos Silver Rattasepa, Karl Joosep Piheli ja publikuga arutatakse sellest, miks räägitakse teadvuse teistpoolsusest.
KATRE PÄRN on semiootika nooremlektor ja kultuuriteooria bakalaureuseõppe programmijuht. Ta tegeleb peamiselt filmi- ja meediasemiootikaga. Lisaks on ta TÜ semiootika osakonna poolt väljaantava üliõpilasvõrguajakirja Hortus Semioticuse peatoimetaja.
SILVER RATTASEPP on semiootika teadur ja semiootika magistriõppe programmijuht Tema uurimisteemadest saab nimetada posthumanismi, elurikkuse filosoofiat, zoosemiootikat ja teadusfilosoofiat. Lisaks on ta ka andnud oma panuse mõtteloo võtmetekstide tõlkimisel.
KARL JOOSEP PIHEL on semiootika nooremteadur ja doktorant. Oma doktoritöös uurib ta diagrammilisi märke muusikas. Ta on tegelenud muusikaga nii praktikuna, osaledes nt “Noore helilooja” konkursil, kui ka teoreetikuna, lugedes semiootika osakonnas loengusarja “Sissejuhatus muusikasemiootikasse”.
Lisaks saab kuulda kahte üliõpilase lühiettekannet, mida esitavad Marianne Raid ja Ingrid Udeküll.
MARIANNE RAID:
“Piirid reaalsuses ja teadvuses – teadvuse muutunud vormide mõju inimese taju- ja mõjuilmale”
Räägiksin põgusalt erinevatest teadvusparadigmadest ja sellest, mida peetakse silmas teadvuse muutunud vormide all ning seejärel nende võimalikust mõjust inimese omailmale, taju- ja mõjuilmale, esimese isiku kogemuse olulisusest.
INGRID UDEKÜLL:
“Uneteadvus kui lüli vaimu ja reaalsustaju vahel: Madis Kõivu võimalikud maailmad”
Vaatlen Madis Kõivu lühemaid tekste kogumikust “Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest; Nägemused ja uned”. Seda, kuidas need kujutavad võimalikke reaalsuseid läbi unenägude nägemise ning kuidas need võimalikud reaalsuse kujutused teadvustatavat maailma mudeldavad.