Indrek Grigor avaldas mõni aeg tagasi oma lehel kirjutise hirmust, semiootikast ja Tartu vorstivabrikust. See algab nii:

30+ peatoimetaja Asso Puidet, kes oli sunnitud ajakirjanduse õpingute käigus kohustuslikus korras kuulama sissejuhatust semiootikasse, on sealtsaati semiootikale ette heitnud tolle hoomamatust, kuna see üritab ilma igasuguse piiritundeta tegelda kõigega. Absoluutselt kõigega! Selles etteheites on oma tõetera.
Kui ma nullindate alul semiootikat õppima asusin, oli meil kursusekaaslastega omavahelises argoos kõige absurdsema semiootilise uurimise valdkonna näitena käibel mükosemioos – ehk seente kommunikatsioon.
See tundus lihtsalt absurdse eneseirooniana, kuni ühel heal päeval leidsin raamatukogus tõsiteadusliku artiklite kogumiku, mis sisaldas immuunsüsteemisemiootika kõrval ka artiklit mükosemioosist.

Loe edasi lehelt www.indrekgrigor.com