2006 – KONVERENTS “SEMIOOTIKA PIIRID”

Eesti Semiootika Seltsi ja Tartu Ülikooli semiootika osakonna korraldatud konverentsi, mis toimus 24.-25. novembril 2006 Tartus. 

KONVERENTSIKUTSE  /   OLULISED KUUPÄEVAD  /  PROGRAMM  /  TEESIRAAMAT

Konverentsi laiemaks eesmärgiks on püüd edendada dialoogi inimeste vahel, kes tegelevad semiootikaga ja kasutavad oma uurimistöös semiootika meetodeid, samuti otsida vastust küsimusele, mil moel semiootilised meetodid täiendavad ja avardavad ühe või teise objekti, valdkonna või uurimisala mõistmist. Et semiootiline uurimus mõjutab oma objekti või keskkonda, kaasneb semiootika rakendamisega sotsiaalne vastutus. Seetõttu lasub semiootikal kohustus kriitiliselt reflekteerida omaenda meetodite üle ning otsida kohaseid, st võimalikult suure liigendusvõimega kirjeldusi, mida kõige paremini pakub eri valdkondade vaheline koostöö ja objekti uurimine mitmest vaatepunktist.


KONVERENTSIKUTSE

Piir on üks semiootika alusmõisteid, semiootilise piiri loomus on aga mitmetine. Esiteks on see seotud selliste aluseristustega nagu oma ja võõras, kultuur ja mittekultuur, märgiline ja mittemärgiline: seega semiootilise süsteemi struktuurse identiteediga. Samas loob piir eristajana võimaluse dialoogiks, kommunikatsiooniks struktuurselt erinevate semiootiliste süsteemide vahel: just sellele osutab Juri Lotman, kirjeldades piiri (vähemalt) kakskeelse tõlkemehhanismina. Piir ühtaegu nii eristab kui ühendab, kommunikatsiooni toimumise kohana on ta aga semiootiliselt aktiivne ning omab võimet tekitada uusi tähendusi ja keeli.

Piiri mõiste avaldub nii semiootika kui distsipliini piiritlemises kui ka erinevate  arenguetappide, koolkondade ja nendevaheliste katkestuste ajalises ja geograafilises määratlemises. Semiootika erinevad suundumused ja harud kirjeldavad üksteist ja end üksteise suhtes, kuid dialoogipiirid võivad paikneda ka rõhtsalt, näiteks semiootilise teooria ja semiootilise analüüsi vahel. Vajadus piiritlemiseks tuleneb ühelt poolt semiootikast enesest, defineerimaks iseenda distsiplinaarset identiteeti, uuritavate objektide välja ja sobivaid meetodeid. Ent semiootika piiritlemine toimub ka väljastpoolt – semiootika kohta teadusena piiritlevad teised teadusharud, semiootika kui kultuuri metakirjelduse legitiimsuse võib määratleda uuritav kultuur.

Semiootika puutub piiride mitmetise loomusega kokku oma uurimisobjektide tõttu, mis võivad paikneda piiridel või olla piiriülesed nii konkreetsete kultuuride, kultuurivaldkondade kui teadusdistsipliinide suhtes. Säärased objektid vajavad ja pakuvad ebaharilikke kirjeldusvõimalusi, uurimislahendusi ja metoodikaid. Kultuuriline objekt võib pakkuda võimalusi interdistsiplinaarseks dialoogiks ühiselt jagatud identiteedi tõttu, ent piiripealne objekt võib tingida ka transdistsiplinaarset lähenemist, mille puhul uurija keel(ed) lähtuvad objektist. Ka erinevatest vaatepunktidest lähtuv piiritlemine ise võib osutuda sobivaks semiootiliseks meetodiks, mis toob esile objekti heterogeensuse ja varjatud semiootilise aktiivsuse.

Konverentsi laiemaks eesmärgiks on püüd edendada dialoogi inimeste vahel, kes tegelevad semiootikaga ja kasutavad oma uurimistöös semiootika meetodeid, samuti otsida vastust küsimusele, mil moel semiootilised meetodid täiendavad ja avardavad ühe või teise objekti, valdkonna või uurimisala mõistmist. Et semiootiline uurimus mõjutab oma objekti või keskkonda, kaasneb semiootika rakendamisega sotsiaalne vastutus. Seetõttu lasub semiootikal kohustus kriitiliselt reflekteerida omaenda meetodite üle ning otsida kohaseid, st võimalikult suure liigendusvõimega kirjeldusi, mida kõige paremini pakub eri valdkondade vaheline koostöö ja objekti uurimine mitmest vaatepunktist.

Samuti kutsub konverents üles vahetama mõtteid eesti semiootika ja semiootika üle Eestis. Ajaloolise tausta tõttu on eesti semiootika olnud pigem väljapoole suunatud ja rahvusvaheliselt hästi tuntud, konverents “Semiootika piirid” püüab selle kõrvale pakkuda vaadet semiootikale kui rahvusteadusele. Lähtudes Eesti Semiootika Seltsi põhikirjalistest eesmärkidest püütakse konverentsiga edendada eestikeelset semiootilist teooriat, rõhutada eestikeelse terminoloogia ja oskuskeele arendamise vajalikkust ning semiootiliste lähenemiste olulisust eesti kultuuri ja identiteedi eneserefleksioonis.

Konverentsi korraldavad:
Eesti Semiootika Selts
Tartu Ülikooli semiootika osakond
Silvi Salupere 
Timo Maran 
Kaie Kotov 
Andreas Ventsel 
Katre Väli


OLULISED KUUPÄEVAD

2. juuni 2006. – Konverentsi väljakuulutamine.

15. september 2006. – Teeside tähtaeg.
Konverentsile on oodatud erinevaid valdkondi käsitlevad ettekanded, milles lähtutakse semiootilistest teooriatest või uurimismeetoditest ning mis seonduvad piiride problemaatikaga. Ettekannete soovitav pikkus on 20-25 min. Konverentsi korraldajad ootavad ettekannete teese e-posti aadressil konverents@semiootika.ee . Teesid palume vormistada korrektses eesti keeles pikkusega 2400-3600 tähemärki ning varustada ka ingliskeelse pealkirja ning lühitutvustusega (kuni 1200 tähemärki). Teesid avaldatakse eraldi trükisena. 

20.-25. november 2006. – Semiootika-alase kirjanduse näitusmüük
Tartu Ülikooli raamatupoes (Ülikooli 11) toimub konverentsi raames semiootikaalaste raamatute näitusmüük.

24.-25. november 2006. – Konverents “Semiootika piirid”.


PROGRAMM

REEDE, 24. NOVEMBER (Tiigi 78–127)

12.00–12.30 Registreerimine

12.30             Konverentsi avamine
13.00             Peeter Torop – Distsiplinaarsed piirid, uurimisobjektide piirid ja teadlase identiteet
13.30             Endla Lõhkivi– “Piirilepingud” teaduses: raskused teadusfilosoofilisel ja ‑sotsioloogilisel teaduse määratlemisel
14.00             Daniele Monticelli – Viibida piiris. Ruumilisest ja ajalisest otsustamatusest 
14.30             Andres Luure – Piiritu semiootika? Ehk kas kommunikatsioon mehe ja naise vahelon võimalik?

15.00–15.30 Kohvipaus 

15.30             Kaie Kotov – Miks semiootika ei räägi asjast – ja millest ta siis räägib?
16.00             Silvi Salupere – Semiootika piirid Tartu-Moskva koolkonna valguses
16.30             Ivar Puura – Tundmatu kodustamine
17.00             Linnar Priimägi – Semiosfääri piir

LAUPÄEV 25. NOVEMBER (Tiigi 78–127)

10.00             Maria-Kristiina Lotman – Värsi piiridel 
10.30             Ülar Ploom– “Sees” ja “väljas” itaalia keskaja luules
11.00             Elin Sütiste– Omakirjanduse piiridel: tõlkekirjandus “Eesti Kirjanduses” 20. sajandi alguses
11.30             Berk Vaher – Eneseloome utoopilises eksotitsismis: Abdul Mati Klarweini Milk N’ Honey
12.00             Ülle Pärli – Hermeneutilisest ja semiootilisest keelekäsitlusest. Mõistepaarid lõpmatu / lõplik, määramatu / määratletu

12.30–13.00 Kohvipaus

13.00             Kalevi Kull – Piiridest vegetatiivse ja animaalse semioosi puhul
13.30             Renata Sõukand – Mis teeb taimest ravimtaime: analüüs Peirce’i triaadse märgiteooria valguses
14.00             Kadri Tüür – Mida teha looduskirjandusega: märkmeid perifeeriast
14.30             Timo Maran – Ökosemiootika, looduskirjandus ja liikidevaheline kommunikatsioon

15.00–16.00 Lõunapaus

16.00             Peet Lepik – Tekstigeneraatorite süsteemist indiviidi ja kultuuri reproduktiivses (auto)kommunikatsioonis
16.30             Tiit Remm – ‘Koht’ ruumilise ja ajalise maailmakirjelduse piiril 
17.00             Rein Veidemann – Eesti piiri küsimus kui “semiootiline trauma”
17.30             Ester Võsu, Silvi Salupere – “Päris” eesti toit: mudelid ja praktikad

18.00–20.00 Vastuvõtt Tartu Kirjanduse majas (Vanemuise 19)


KONVERENTSI TEESID

SEMIOOTIKA PIIRID.
BOUNDARIES OF SEMIOTICS.

Konverentsi teesid. Conference Abstracts
Toim. Timo Maran, Silvi Salupere ja Katre Väli
Tartu: Eesti Semiootika Selts
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. – 63 lk
ISBN 9949-11-480-2

Teesidega saab tutvuda PDF-i kujul.