Käesolev Acta Semiotica Estica erinumber nominatsiooni semiootikast on koostatud teadusprojekti „Nimetamise võim ühiskonnas ja kultuuris“ põhitäitjate artiklitest. Käsitlemist leiavad nii päris- kui üldnimedega seostuvad teemad: vaadeldakse nimetamist kui tähendusloome protsessi, semiootilist modelleerimist, maailma korrastamise ja mõtestamise moodust nii sotsiaalsetes situatsioonides
Silt: Acta Semiotica Estica
2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi sari Acta Semiotica Estica koondab eestikeelseid semiootilisi ja kultuurianalüütilisi uurimusi. Väljaande kümnes number keskendub mitmetele sünnipäevadele, sh Acta Semiotica Estica 10, Eesti Semiootika Selts 15, “Kultuurisemiootika teesid” 40, Igor Cernov 70, Igor Gräzin 60 jpt. Artiklites
Head semiootika- ning kultuuriteooria huvilised, Oleme pikendanud tähtaega kaastööpakkumistele Eesti Semiootika Seltsi väljaande Acta Semiotica Estica 12. numbrisse. Sünopsise (kuni 250 sõna) saatmiseks on aega 15. novembrini 2013. Sünopsis ja tekkivad küsimused palume saata aadressile acta@semiootika.ee. Oodatud on nii teoreetilised
Eesti Semiootika Seltsi väljaanne Acta Semiotica Estica ootab kaastööpakkumisi uude, 12. numbrisse. 2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi väljaanne “Acta Semiotica Estica” koondab eestikeelseid semiootika-alaseid ja kultuurianalüütilisi uurimusi. “Acta Semiotica Estica” on eelretsenseeritav, kord aastas ilmuv väljaanne; järgmine kogumik on
2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi sari Acta Semiotica Estica koondab eestikeelseid semiootilisi ja kultuurianalüütilisi uurimusi. Väljaande kaheksas number keskendub tõlkimise semiootikale ja võimusuhetele kultuuris. Ajakirjanumbri sisuks on: Daniele Monticelli – Kultuur kui (de)konstruktsioon. Eelmärkused Juri Lotmani ja Jacques Derrida
Acta Semiotica Estica seitsmenda numbri avaartiklis jätkub kolme autori (Maria-Kristiina Lotmani, Mihhail Lotmani, Rebekka Lotmani) ühistööna autometakirjelduslike nähtuste uurimine. Seekord on vaatluse all suuruse-väiksuse teema sisulised ja vormilised avaldumised eesti luules. Krista Keeduse artikkel käsitleb Karl Ristikivi loomingut, jälgides, kuidas
tähtaeg: 15. oktoober Eesti Semiootika Seltsi väljaanne Acta Semiotica Estica ootab kaastööpakkumisi uude numbrisse. Lühidalt tutvustuseks: 2001. aastal loodud Eesti Semiootika Seltsi väljaanne “Acta Semiotica Estica” koondab eestikeelseid semiootika-alaseid ja kultuurianalüütilisi uurimusi. “Acta Semiotica Estica” on eelretsenseeritav, kord aastas ilmuv
Järjekorras kuues Acta Semiotica Estica sisaldab taas läbilõiget mitmepalgelisest semiootika-aastast. Selle aasta sisse mahtus konverents “Kohane ja kohatu semiootika”, millel peetud ettekannete põhjal loodud artiklid moodustavad käesoleva kogumiku põhiosa. Seetõttu on kesksed kohasuse ja kohatuse, kohandamise ja kehastamise, aja ja