{"id":855,"date":"2025-11-11T20:03:26","date_gmt":"2025-11-11T20:03:26","guid":{"rendered":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/?page_id=855"},"modified":"2026-07-01T09:23:50","modified_gmt":"2026-07-01T09:23:50","slug":"esinejad-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/esinejad-2\/","title":{"rendered":"ESINEJAD"},"content":{"rendered":"\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>JAN KAUS <\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Jan Kaus on eesti kirjanik, esseist, t\u00f5lkija ja (etendus)kunstnik. Ta on avaldanud \u00fcle paarik\u00fcmne raamatu ning tema teostes p\u00f5imuvad sageli argielu poeetika, ruumitaju ja inimsuhete haprad varjundid. Viimastel aastatel on Jan Kaus liikunud \u00fcha enam erinevate kunstivormide piirialadele, \u00fchendades s\u00f5na, heli ja visuaali, et uurida, kuidas eri v\u00e4ljendusviisid saavad teineteist t\u00e4iendada. Lisaks on ta tegelenud eesti pagulaskirjanduse uurimise ja tutvustamisega.<\/p>\n\n\n\n<p>Janiga vestleb T\u00dc semiootika \u00fcli\u00f5pilane Emma Lotta L\u00f5hmus<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" width=\"1024\" height=\"683\" src=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/jan_kaus-1-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-858\" srcset=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/jan_kaus-1-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/jan_kaus-1-300x200.jpg 300w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/jan_kaus-1-768x512.jpg 768w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/jan_kaus-1-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/jan_kaus-1-1600x1066.jpg 1600w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/jan_kaus-1.jpg 2048w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Foto: Kalev Lille<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>REBEKA P\u00d5LDSAM JA AET KUUSIK<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Rebeka ja Aet arutavad meiega, mis v\u00f5iks olla kv\u00e4\u00e4r armastus? Kas peded on armastajad v\u00f5i vihatavad? Keeleteadlane Aet Kuusik r\u00e4\u00e4gib s\u00f5na pede muutuvatest kasutustest ja t\u00e4hendustest eesti keeles, toetudes korpuseanal\u00fc\u00fcsile. Etnoloog Rebeka P\u00f5ldsam jutustab Kuusiku uurimuse valguses n\u00f5ukogudeaegsete homoseksuaalsete paaride lugusid ja anal\u00fc\u00fcsib LGBT identiteetide kujunemist taasiseseisvunud Eestis. P\u00e4rast loengut arutame koos, kuidas repressiivne vaikimine kujundab nii inimeste k\u00e4itumist kui ka eneseloomet, ja millised armastussuhted on v\u00f5imalikud \u00fchiskonnas, kus diskursus neid ei toeta.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"is-layout-flex wp-block-gallery-1 wp-block-gallery has-nested-images columns-default is-cropped\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" width=\"683\" height=\"1024\" data-id=\"864\"  src=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image0-2-683x1024.jpeg\" alt=\"\" class=\"wp-image-864\" srcset=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image0-2-683x1024.jpeg 683w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image0-2-200x300.jpeg 200w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image0-2-768x1152.jpeg 768w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image0-2-1024x1536.jpeg 1024w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image0-2-1365x2048.jpeg 1365w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image0-2-1600x2400.jpeg 1600w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/image0-2-scaled.jpeg 1707w\" sizes=\"(max-width: 683px) 100vw, 683px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Rebeka P\u00f5ldsam, foto: QSpace<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" width=\"1024\" height=\"683\" data-id=\"865\"  src=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/K.-for-Feministeerium-30-1-1024x683.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-865\" srcset=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/K.-for-Feministeerium-30-1-1024x683.jpg 1024w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/K.-for-Feministeerium-30-1-300x200.jpg 300w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/K.-for-Feministeerium-30-1-768x512.jpg 768w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/K.-for-Feministeerium-30-1-1536x1024.jpg 1536w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/K.-for-Feministeerium-30-1-2048x1365.jpg 2048w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/K.-for-Feministeerium-30-1-1600x1067.jpg 1600w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Aet Kuusik<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>MONIKA LUIK<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Monika Luik on jungiaanlik ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctik ja ps\u00fchhoterapeut.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli ps\u00fchholoogia teaduskonnas magistrantuuri ning omab ka \u00e4rijuhtimise magistrikraadi. Alates 2001. aastast on ta p\u00fchendunud anal\u00fc\u00fctilisele ps\u00fchholoogiale ning on Rahvusvahelise Anal\u00fc\u00fctilise Ps\u00fchholoogia Assotsiatsiooni (IAAP) poolt tunnustatud jungiaanlik ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctik ja Euroopa Ps\u00fchhoteraapia Assotsiatsiooni poolt sertifitseeritud ps\u00fchhoterapeut.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcgiskoolis k\u00f5neleme Monikaga Jungi kummitustest ning meie igatsusest lumma j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" width=\"632\" height=\"480\" src=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/monikaluik.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-857\" srcset=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/monikaluik.jpg 632w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/monikaluik-300x228.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 632px) 100vw, 632px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>LONA P\u00c4LL<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Semiootik Lona P\u00e4ll keskendub hirmule keskkonnakriisi ja tuleviku ees, vaadates selle sisse l\u00e4bi kohalike narratiivide ja paigaidentiteedi. Kohalikud lood aktiviseeruvad just siis, kui inimesed tunnevad, et neile oluline ja harjumusp\u00e4rane maastik on kadumas. Keskkonnateemadel on \u00e4ng mitmesuunaline, \u00e4revust tekitavad nii \u00fcha kiiremad muutused looduses kui ka meie kriisile reageerimise m\u00f5jud, n\u00e4iteks tuuleparkide v\u00f5i uue transporditaristu rajamine. Lona kutsub arutlema, kas v\u00e4ikesed, kohalikud narratiivid v\u00f5iksid olla tee \u00e4ngistusest v\u00e4lja, aidates \u00e4revust ja hirmu maandada ning tuletada meelde realistlikke ja kohalikke tegutsemisviise? Ja teisalt \u2013 millal muutuvad lood, mida kriisis k\u00f5neleme, hoopis suletuks ja vastanduvaks, viies meid dialoogist eemale?<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" width=\"854\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ING8926-854x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-859\" srcset=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ING8926-854x1024.jpg 854w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ING8926-250x300.jpg 250w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ING8926-768x921.jpg 768w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ING8926-1281x1536.jpg 1281w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ING8926-1708x2048.jpg 1708w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ING8926-1600x1919.jpg 1600w\" sizes=\"(max-width: 854px) 100vw, 854px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><strong>ENE VAINIK<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ene Vainik on Eesti Keele Instituudi juhtivteadur ja kognitiivne keeleteadlane, keda huvitab \u00fchisala keele ning ps\u00fchholoogia vahel. Ta on uurinud emotsioonis\u00f5navara, tunnete v\u00e4ljendamist tekstides, hinnangulist enesev\u00e4ljendust, kujundlikku keelekasutust, s\u00f5naassotsiatsioone. Ta on tegelenud ka s\u00f5naliikide ja konstruktsioonide anal\u00fc\u00fcsiga leksikograafilisest vaatenurgast. Ta kaitses doktorikraadi Tartu \u00dclikoolis 2004. aastal t\u00f6\u00f6ga Lexical <a><\/a>knowledge of emotions: the structure, variability and semantics of the Estonian emotion vocabulary, populaarteaduslik raamat Eesti tunded. S\u00f5naportreed (2016) k\u00e4sitleb eestlaste emotsioonis\u00f5navara. Vainik oli esimesi Eestis, kes tutvustas kognitiivse grammatika l\u00e4henemist (artiklisari \u201cGenereerib inimene, mitte grammatika\u201d ajakirjas Keel ja Kirjandus (1992); \u201cEesti v\u00e4liskohak\u00e4\u00e4nded kognitiivse grammatika vaatenurgast\u201d(1995)) ning on t\u00f5lkinud eesti keelde Lakoffi ja Johnsoni Metaphors We Live By (1980; eesti keeles 2011). Ta on liige Eesti Kognitiivse Keeleteaduse \u00dchingus, Rakenduslingvistika \u00dchingus ja Emakeele Seltsis.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcgiskoolis arutleb Ene meiega vaimse tervise metafooride \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" width=\"410\" height=\"409\" src=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ene_munchenis_headshot-1.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-860\" srcset=\"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ene_munchenis_headshot-1.jpg 410w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ene_munchenis_headshot-1-300x300.jpg 300w, https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/ene_munchenis_headshot-1-150x150.jpg 150w\" sizes=\"(max-width: 410px) 100vw, 410px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>JAN KAUS Jan Kaus on eesti kirjanik, esseist, t\u00f5lkija ja (etendus)kunstnik. Ta on avaldanud \u00fcle paarik\u00fcmne raamatu ning tema teostes&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":868,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/855"}],"collection":[{"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=855"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/855\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":866,"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/855\/revisions\/866"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/868"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=855"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}