{"id":846,"date":"2025-11-05T13:35:32","date_gmt":"2025-11-05T13:35:32","guid":{"rendered":"https:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/?page_id=846"},"modified":"2025-11-05T13:35:32","modified_gmt":"2025-11-05T13:35:32","slug":"xxiii-sugiskool-2024","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/sugiskoolidest\/xxiii-sugiskool-2024\/","title":{"rendered":"XXIII S\u00dcGISKOOL 2024"},"content":{"rendered":"\n
<\/div>\n\n\n\n

XXIII Semiootika s\u00fcgiskool toimus 9.-10. novembril 2024. a. Tartu Saksa kultuuri instituudis, Kastani tn 1.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgiskooli selleaastane teema oli \u201cTeadvuste piiril\u201d.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

20. sajandi m\u00f5ttelugu on j\u00e4rjekindlalt saatnud (ala)teadvuse m\u00f5iste. Ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctiliste teooriate m\u00f5ju ulatub filosoofiast-kunstist eneseabini. Sigmund Freudi ning Carl Jungi tsiteerivad ja kasutavad v\u00e4simatult siiani suunamudijad ja kuulsused. Kas teadvuse varjatud kihid on aga pimedusse mattunud keldrite v\u00f5i p\u00f6\u00f6ningute mood, nagu arvas Jung, saades inspiratsiooni \u00fchest oma elu t\u00e4htsaimast unen\u00e4ost.<\/p>\n\n\n\n

Kognitiivsed neuroteadused on n\u00e4idanud selliste kujutelmade kitsaskohti, samas tunduvad arusaamad teadvusest kultuuri\u00fclesed. V\u00f5ib \u00f6elda, et kultuurid tegelevad omal viisil teadvuse ruumilise ja ajalise modelleerimisega. Ruumilised mudelid teadvusest on nii teooriad alateadvusest kui ka neuroteadlaste arusaam evolutsioonis kujunenud erinevatest ajukihtidest. Aegadest on aga eriti t\u00e4hendusrikas unen\u00e4o aeg \u2012 seda nii Austraalia p\u00f5lisrahvastel kui ka ps\u00fchhedeelikumide tarvitajatel. Oma kirjutises “Unen\u00e4gu \u2012 semiootiline aken” \u00fctleb Juri Lotman, et unen\u00e4os n\u00e4eb iga\u00fcks oma keele peegeldust. Teisis\u00f5nu kipume unele omistama segu isiklikest ja kultuuri poolt kujundatud t\u00e4hendusest. Ometi on unen\u00e4gu ka aken s\u00f5na-eelsesse maailma, kus m\u00f5tted ja teod moodustavad veel lahutamatu terviku.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas seostub unen\u00e4gu m\u00e4rkidega? Kas ja kuidas eristavad teadvuse kihte humanitaar- kui ka sotsiaalteadused, bioloogia ja meditsiin? Kas emotsioon ja ratsionaalsus on teineteise vastandid v\u00f5i hoopis lahutamatult seotud komponendid \u00fchtsest teadvusest? Sellistest k\u00fcsimustest on inspireeritud k\u00e4esolev s\u00fcgiskool.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

ESINEJAD<\/h2>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

VALDUR MIKITA<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/a>Valdur Mikita on kirjanik ja semiootik, kelle mitmeid kultusraamatuid nagu \u201cLingvistiline mets\u201d teavad ja on lugenud pea iga eestlane. Mikita on tuntud valjuh\u00e4\u00e4lse metsade kaitsja ja on ka Eesti loodusm\u00e4rgi kavaler. Lisaks on ta omandanud doktorikraadi Tartu \u00dclikooli semiootika osakonnas, niisiis kohtuvad temas looduslikud teadmised kultuuriteadustele omase anal\u00fc\u00fcsimeetodiga.<\/p>\n\n\n\n

Tema esitlus j\u00e4rgneb Jaak Panksepa, eesti p\u00e4ritolu ps\u00fchholoogi, ps\u00fchhobioloogi ja neuroteadlase, radadele, sidudes nii loodusliku, kultuurilist ja sotsiaalset reaalsust.<\/p>\n\n\n\n

Nagu \u00fctles Mikita \u00fches hiljutises intervjuus, siis talle meeldib rohkem m\u00f5elda, kui kirjutada. Kui teiegi soovite meiega \u00fches m\u00f5elda, siis kohtume juba 9. novembril!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Valdur Mikita; Foto: Mana Kaasik<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

TRIIN K\u00c4PP<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Triin K\u00e4pp on Tartu-Jaani koguduse kiriku\u00f5petaja ning Tartu Luterliku Peetri kooli \u00fcks asutajatest. Oma akadeemilise haridustee on K\u00e4pp l\u00e4binud Tartu \u00dclikoolis, omades seal teoloogia doktorikraadi. Vaimulik on tuntud meedias progressiivsete usuliste vaadete (abieluv\u00f5rdsus) eest k\u00f5nelemisel. Oma loengus keskendub K\u00e4pp unen\u00e4gudele Piiblis ning sellele, kuidas unen\u00e4od ja uni kui piiriala aitavad kaasa usu m\u00f5testamisele.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Triin K\u00e4pp; Foto: Toomas Nigola<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

MARJU K\u00d5IVUPUU<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Marju K\u00f5ivupuu on folklorist, kultuuriloolane ja Tallinna \u00dclikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, kelle p\u00f5hit\u00e4helepanu keskendub inimese ja looduse suhetele ning kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilitamisele ja uurimisele. Tema uurimisvaldkond h\u00f5lmab nii maastikup\u00e4randit, rahvap\u00e4rimust, rahvameditsiini kui ka surmakultuuri. K\u00f5ivupuu on hinnatud teadlane, kes on oma monograafiatega p\u00e4lvinud tunnustust nii Tallinna \u00dclikoolis kui ka <\/a>vabariiklikul tasandil. K\u00f5ivupuu on aktiivne ka laiemas avalikkuses, olles osalenud mitmetes tele- ja raadiosaadetes ning kaasautorina XII noorte tantsupeo “Koit ja H\u00e4marik” teemal.<\/p>\n\n\n\n

Marju K\u00f5ivupuult v\u00f5ib oodata ettekannet, kus ta k\u00e4sitleb surma s\u00fcmboolikat ja selle t\u00f5lgendusi unen\u00e4gudes, seostades teemat rahvap\u00e4rimusega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Marju K\u00f5ivupuu; Foto: Erakogu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

HEISL VAHER<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Heisl Vaher on koolitaja, lektor ja n\u00f5ustaja, kelle peamisteks uurimisvaldkondadeks on uneh\u00e4ired ja nende ravi. Ta on l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonna k\u00f5rva-nina-kurguarstina ning l\u00e4binud ka sumnoloogi ehk unearsti eksami. Oma koolitustel jagab ta uneteaduses selgunud fakte ja kontseptsioone, mis aitavad inimestel paremini uinuda, magada ja \u00e4rgata.<\/p>\n\n\n\n

Heisli s\u00fcgiskooli ettekanne puudutab unen\u00e4gude tekke ja t\u00e4henduste neuroteaduslikku ja meditsiinilist tausta.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Heisl Vaher; Foto: https:\/\/eestikonverentsikeskus.ee\/speaker\/heisl-vaher\/<\/a><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

PEETER TOROP<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Peeter Torop on rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kirjandusteadlane, kultuuriteoreetik ja semiootik. Tartu \u00dclikooli semiootika osakonna ning filosoofia ja semiootika instituudi kauaaegse juhatajana on ta teinud hindamatut t\u00f6\u00f6d Eesti semiootika ja kultuurisemiootika arendamisel. Praegu tegutseb Torop kultuurisemiootika professorina ning on oma silmapaistvate teadust\u00f6\u00f6de eest p\u00e4lvinud arvukalt tunnustusi, sealhulgas 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elut\u00f6\u00f6preemia.<\/p>\n\n\n\n

Filmi\u00f5htul vaatame \u00fcheskoos Priit Tenderi hinnatud joonisfilmi “Alateadvuse maja” (2015). P\u00e4rast filmi kutsub Torop osalejaid p\u00f5gusale arutelule, kus s\u00fcvenetakse filmi s\u00fcgavamatesse kihtidesse ja t\u00e4hendusmaailma.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Peeter Torop; Foto: https:\/\/humanitaarteadused.ut.ee\/et\/sisu\/kultuurisemiootika-professuur<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Selleaastase s\u00fcgiskooli tutvustusi j\u00e4\u00e4b l\u00f5petama arutelu<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Arutelu juhib Katre P\u00e4rn ning koos Silver Rattasepa, Karl Joosep Piheli ja publikuga arutatakse sellest, miks r\u00e4\u00e4gitakse teadvuse teistpoolsusest.<\/p>\n\n\n\n

KATRE P\u00c4RN<\/strong> on semiootika nooremlektor  ja kultuuriteooria bakalaureuse\u00f5ppe programmijuht. Ta tegeleb peamiselt filmi- ja meediasemiootikaga. Lisaks on ta T\u00dc semiootika osakonna poolt v\u00e4ljaantava \u00fcli\u00f5pilasv\u00f5rguajakirja Hortus Semioticuse peatoimetaja.<\/p>\n\n\n\n

SILVER RATTASEPP <\/strong>on semiootika teadur ja semiootika magistri\u00f5ppe programmijuht  Tema uurimisteemadest saab nimetada posthumanismi, elurikkuse filosoofiat, zoosemiootikat ja teadusfilosoofiat. Lisaks on ta ka andnud oma panuse m\u00f5tteloo v\u00f5tmetekstide t\u00f5lkimisel.<\/p>\n\n\n\n

KARL JOOSEP PIHEL<\/strong> on semiootika nooremteadur ja doktorant. Oma doktorit\u00f6\u00f6s uurib ta diagrammilisi m\u00e4rke muusikas. Ta on tegelenud muusikaga nii praktikuna, osaledes nt \u201cNoore helilooja\u201d konkursil, kui ka teoreetikuna, lugedes semiootika osakonnas loengusarja \u201cSissejuhatus muusikasemiootikasse\u201d. <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Lisaks saab kuulda kahte \u00fcli\u00f5pilase l\u00fchiettekannet<\/strong>, mida esitavad Marianne Raid ja Ingrid Udek\u00fcll.<\/p>\n\n\n\n

MARIANNE RAID:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201cPiirid reaalsuses ja teadvuses \u2013 teadvuse muutunud vormide m\u00f5ju inimese taju- ja m\u00f5juilmale\u201d<\/p>\n\n\n\n

<\/a>R\u00e4\u00e4giksin p\u00f5gusalt erinevatest teadvusparadigmadest ja sellest, mida peetakse silmas teadvuse muutunud vormide all ning seej\u00e4rel nende v\u00f5imalikust m\u00f5just inimese omailmale, taju- ja m\u00f5juilmale, esimese isiku kogemuse olulisusest.<\/p>\n\n\n\n

INGRID UDEK\u00dcLL:<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u201cUneteadvus kui l\u00fcli vaimu ja reaalsustaju vahel: Madis K\u00f5ivu v\u00f5imalikud maailmad\u201d<\/p>\n\n\n\n

Vaatlen Madis K\u00f5ivu l\u00fchemaid tekste kogumikust “Uudisjutte tegelikust ning v\u00f5imalikest maailmadest; N\u00e4gemused ja uned”. Seda, kuidas need kujutavad v\u00f5imalikke reaalsuseid l\u00e4bi unen\u00e4gude n\u00e4gemise ning kuidas need v\u00f5imalikud reaalsuse kujutused teadvustatavat maailma mudeldavad.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

XXIII Semiootika s\u00fcgiskool toimus 9.-10. novembril 2024. a. Tartu Saksa kultuuri instituudis, Kastani tn 1. S\u00fcgiskooli selleaastane teema oli \u201cTeadvuste…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":30,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/846"}],"collection":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=846"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/846\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":848,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/846\/revisions\/848"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=846"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}