{"id":752,"date":"2024-10-08T14:47:21","date_gmt":"2024-10-08T14:47:21","guid":{"rendered":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/?page_id=752"},"modified":"2024-10-08T14:50:37","modified_gmt":"2024-10-08T14:50:37","slug":"xxii-sugiskool-2023","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/sugiskoolidest\/xxii-sugiskool-2023\/","title":{"rendered":"XXII S\u00dcGISKOOL 2023"},"content":{"rendered":"\n
<\/div>\n\n\n\n

4.-5. novembril 2023 on paberitega ja paberiteta semiootikud, tudengid, huvilised ja k\u00f5ik teised uudishimulikud inimesed oodatud Tartu t\u00e4hetorni l\u00e4\u00e4nesaali koos arutlema, m\u00f5testama ning avastama nii tuumseid kui perifeerseid, \u00fchiseid kui oman\u00e4olisi utoopiaid ja d\u00fcstoopiaid.<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5elisuse ja soovitud reaalsuse vahele j\u00e4\u00e4b alati mingisugune pinge, nihestus, mis kujutab endast \u00e4\u00e4rmiselt viljakat territooriumi. T\u00e4na utoopilise v\u00f5i d\u00fcstoopilisena tunduv v\u00f5ib homme muutuda argireaalsuseks. Kuidas unistada reaalsustaju kaotamata? Kuidas saab utoopiast d\u00fcstoopia? Milliseid olemise viise v\u00f5ib ette kujutada, kui isegi reaalsus v\u00f5tab d\u00fcstoopilisi vorme? Millised on meie isiklikud d\u00fcstoopiad? Mis \u00fcldse on utoopia v\u00f5i d\u00fcstoopia? Mida t\u00e4hendavad utoopia ja d\u00fcstoopia maailmas, kus t\u00e4histusi on rohkem kui t\u00e4hendust? Milliseid rolle m\u00e4ngivad meie arusaamad maailma \u00e4\u00e4rmustest? Mis juhtub p\u00e4rast utoopilist v\u00f5i d\u00fcstoopilist l\u00f5pplahendust?
Neile ja paljudele teistele k\u00fcsimustele otsime vastuseid selleaastases semiootika s\u00fcgiskoolis!<\/p>\n\n\n\n

Kahe p\u00e4eva jooksul avavad kuulajate meeli kaheksa tundliku sotsiaalse n\u00e4rvi, avara maailmavaate ja s\u00fcgava kultuuriteadliku pilguga esinejat. Ettekanded, t\u00f6\u00f6toad, loengud ja \u00fcllatused v\u00f5imaldavad kohtuda erinevatel utoopiatel ja d\u00fcstoopiatel, n\u00e4itavad meile tuleviku ja oleviku keerukat ja poeetilist palet ning viivad meid uutesse, aina lotmanlikult plahvatuslikematesse reaalsustesse. Esimese p\u00e4eva l\u00f5pus toimub M\u00fcl\u00e4 baaris \u00fchispidu, kus saab v\u00f5ita viktoriini raames auhindu ning nautida d\u00fcstoopilise tooniga m\u00e4ngleva Viktor Kuu live-kontserti. P\u00e4eva jooksul saab s\u00fc\u00fca, \u00f5htust programmi saadab sponsorite pakutud keelekaste.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgiskoolis kohtuvad Tartu-Moskva koolkonna traditsioonid ja uus, \u00fcha utoopilisem v\u00f5i siis d\u00fcstoopilisem maailm.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

AJAKAVA<\/h2>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

ESINEJAD<\/h2>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Jaak Tomberg<\/h2>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

UTOOPIA: teisendid ja trajektoorid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dclevaateloeng visandab utoopilise kujutamise ja m\u00f5tlemise teisenemise trajektoori varauusaegsest staatilisest ja ideaalsest utoopiast l\u00e4bi klassikaliste d\u00fcstoopiate kuni n\u00fc\u00fcdisaegse d\u00fcnaamilise ja pragmaatilise utopismini ning anti-anti-utopismini, et \u00e4rgitada kuulajat k\u00fcsima, milline v\u00f5iks olla tema utoopia ning talle k\u00f5ige sobivam utoopilise m\u00f5tlemise vorm. Loeng p\u00f5hineb 2023. aasta kevadel ilmunud monograafial \u201eKuidas t\u00e4ita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusv\u00f5ime\u201c (Tartu \u00dclikooli Kirjastus).<\/p>\n\n\n\n

Jaak Tomberg on Tartu \u00dclikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat ning m\u00f5tleb t\u00e4nap\u00e4evase teadusulme ja teadusulmelise t\u00e4nap\u00e4eva peale.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Jaana Davidjants<\/h2>\n\n\n\n
\"\"\/<\/figure>\n\n\n\n

\u200b\u200bJaana Davidjants on Tallinna \u00dclikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi k\u00fclalisteadur. Tal on magistrikraad politoloogias Goldsmithsi \u00fclikoolist Londonis. Tema doktorit\u00f6\u00f6 k\u00e4sitleb sotsiaalmeediap\u00f5hist jutustamist konfliktidest ja s\u00f5jast, keskendudes L\u00e4his-Idale ja Kaukaasiale. Jaana t\u00f6\u00f6tab hetkel \u201eTrust And Visuality: Everyday Digital Practices\u201c (TRAVIS) uurimisprojektis, mille fookuses on laiemalt visuaalse kommunikatsiooni ja usaldusega seotud teemad.<\/p>\n\n\n\n

XXII Semiootika s\u00fcgiskooli loengus \u201eN\u00f5rgad sidemed, n\u00f5rk aktivism?<\/strong>\u201c keskendub Jaana sotsiaalmeedia aktivismiga seotud diskursustele, alates varajastest positiivsetest-utoopilistest ootustest sotsiaalmeediale, \u2013 mis saavutasid haripunkti Araabia kevade ajal \u2013 kuni m\u00e4rksa d\u00fcstoopilistemate ideedeni, mis hakkasid levima 2016. aasta paiku seoses Brexiti ja Ameerika \u00dchendriikide presidendivalimistega. Koos arutleme sotsiaalmeedia aktivismi potentsiaali \u00fcle s\u00f5dade kontekstis.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Jarmo Reha<\/h2>\n\n\n\n
\"\"\/<\/figure>\n\n\n\n

Jarmo Reha on n\u00e4itleja ja lavastaja. Peale \u00f5pinguid lavakunstikoolis siirdus ta teatrisse NO99, peale mida on olnud vabakutseline. Jarmo enda t\u00f6\u00f6de hulka kuuluvad  \u201cOomen\u201d (2018 algup\u00e4rase dramataturgia auhinna laureraat), \u201cWhiteWash\u201d (etenduskunsti nominatsioon), aktsioon \u201cAlustagem matustega\u201d ning \u201cDivide et Impera\u201d (etenduskunstide auhinna, parima lavastaja nominatsioon), lisaks koost\u00f6\u00f6 belgia lavastaja Armel Rousseliga. Oma t\u00f6\u00f6des kombib ta indiviidi ja massi suhet, kultuuri m\u00f5ju inimesele ja olemasolemise t\u00e4henduse j\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Enda ettekande kohta \u00fctleb Jarmo sedasi: \u201cMa arvan, et (teemaks) saab reaalsuse nihestamine<\/strong>, segades piiri reaalse ja fiktsiooni vahel. Milleks k\u00fctkestab meid Utoopia ja kuis D\u00fcstoopia meid endasse neelab\u201d.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Andreas Ventsel<\/h2>\n\n\n\n
\"\"\/<\/figure>\n\n\n\n

Vanden\u00f5uteooriad: d\u00fcstoopiat utoopiaga \u00fchendades<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Andreas Ventsel, semiootika kaasprofessor<\/em><\/p>\n\n\n\n

Vanden\u00f5uteooriad, kuigi tihti kritiseeritud ja naeruv\u00e4\u00e4ristatud nende ebateaduslikkuse v\u00f5i ebaloogilisuse p\u00e4rast, on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne kultuuriline n\u00e4htus, mis kannab endas nii utoopilise kui d\u00fcstoopilise zanrile omaseid tunnuseid. D\u00fcstoopia \u017eanrit iseloomustab sageli \u00fchiskonna kontrolli all olemise hirm ja individuaalse vabaduse kaotamise kartus, mis on ka paljude vanden\u00f5uteooriate keskmeks. N\u00e4iteks ideed “s\u00fcvariigist” v\u00f5i globaalsetest eliididest, kes salaja juhivad maailma, toetuvad d\u00fcstoopilisele kujutelmale k\u00f5ikv\u00f5imsast korporatiivsest v\u00f5i valitsuslikust j\u00f5ust. Utoopiliste joonte ilmnemine vanden\u00f5uteooriates esineb aga kujutlustes paremast ja “\u00e4rksamast” \u00fchiskonnast, kus teadlikud inimesed v\u00f5ivad avastada t\u00f5e ja vabastada end manipulatsioonist. Selles kontekstis n\u00e4evad vanden\u00f5uteoreetikud end tihtipeale valgustatud avangardina, kes on eesrindlikus v\u00f5itluses parema tuleviku nimel. Seega on vanden\u00f5uteooriad palju enamat kui lihtsalt ekslikud uskumused v\u00f5i petlikud narratiivid; need on komplekssed kultuurilised tekstid, mis peegeldavad \u00fchiskonna laiemaid hirme ja lootusi, \u00fchendades endas nii utoopilised unistused kui d\u00fcstoopilised foobiad.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Sanna Kartau<\/h2>\n\n\n\n
\"\"
Foto: Alana Proosa<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

S\u00fcgiskoolis viib Sanna Kartau l\u00e4bi kirjutamist\u00f6\u00f6toa<\/strong>, mille k\u00e4igus urgitsetakse utoopiate j\u00e4ledamates osades ja leitakse kirjutava mina seest nii d\u00fcstoopilist eetikat kui esteetikat. Kirjutajale esitatakse kutse valetada. M\u00e4ngida saab leitud s\u00f5naga ja v\u00f5ltsi tundega. <\/p>\n\n\n\n

Sanna Kartau on luuletaja, kunstnik ja \u00f5petaja, keda huvitavad hetkel k\u00fcsimused maskuliinsustest, v\u00e4lisalvestiste kasutamine ja kriitiline pedagoogika.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Helena Tulve<\/h2>\n\n\n\n
\"\"
Foto: Rene Suurkaev<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Muusika kui utoopia. <\/strong>M\u00f5tisklus muusika v\u00f5imalustest luua maailmu ja m\u00f5jutada reaalsust.<\/p>\n\n\n\n

Helena Tulve on eesti helilooja, kelle muusika keskmes on lakkamatu muutumine ja sellega seotud protsessid. Tulve on kompositsiooni\u00f5ppej\u00f5ud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Eesti muusika p\u00e4evade kunstiline juht. Samuti on ta osaline heliobjektidele ja kuulamisele kui kesksele inimsuhtluse vahendile keskendunud Eesti heliloojate ansambli EHA tegevuses. Tulve viimaste aastate olulisemad teosed on ooper W\u00f6lfe <\/em>Mecklenburgi Riigiteatris ja m\u00fcsteerium Visiones<\/em>, mis esietendus Veneetsia Biennaalil 2022. Tema muusikat on salvestatud paljudele helikandjatele, sealhulgas kolmele autoriplaadile Sula<\/em> (ER, 2005), Lijnen<\/em> (ECM, 2008) ning Arboles lloran por lluvia <\/em>(ECM, 2014).<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Timo Maran<\/h2>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kas utoopiad saavad pakuvad juhatust maailmas, mis on ise aina utoopilisem. Aina rohkem ilma kohata, aina \u201ckohatum\u201d. V\u00f5i peaksime p\u00fc\u00fcdma hoopis maanduda, nagu soovitab Bruno Latour. Kuidas luua \u00fcmbritsevaga seoseid, mis aitaksid utoopia tagasi maa peale<\/strong>. Mida oleks sel teemal \u00f6elda kirjandusel ja luulel?<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Hasso Krull<\/h2>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Hasso Krull on m\u00f5tleja ja luuletaja, kelle huvikeskmes on relatsionaalne ontoloogia ning animistlik identifikatsioon. Viimased ilmunud raamatud on “Nimetu kogukond” (2022) ja “Sulalumi” (2023), t\u00f5lgetest aga silmapaistvaim Philippe Descola “Teispool loodust ja kultuuri” (2022).

Utoopia ja d\u00fcstoopia on k\u00fcll ajalooliselt kujunenud m\u00f5isted, kuid nende t\u00e4nap\u00e4evane t\u00e4hendus sellest otseselt ei s\u00f5ltu. Lihtsalt \u00f6eldes laiendab utoopia progressi ideed, kuid lisab sellele v\u00e4ite, et tulevikus v\u00f5iks meie olemine j\u00f5uda t\u00e4iuseni. D\u00fcstoopia omakorda keskendub progressi kurikuulsatele “k\u00f5rvaln\u00e4htudele” ja osutab, et modernsuse areng v\u00f5ib viia kosmilise ummikuni, kust v\u00e4lja p\u00e4\u00e4seda oleks v\u00e4ga raske. K\u00fcsimus on aga selles, kuidas need kujutelmad progressi m\u00f5istest vabastada<\/strong>? Alles siis avaneks nende ontoloogiline sisu.<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

MEESKOND<\/h2>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

XXII Semiootika s\u00fcgiskooli l\u00e4biviimist vedasid Emma Lotta L\u00f5hmus ja Mia Riin Roosalu, \u00fches kollektiiviga, kuhu kuulusid Aleksander Amos Nigesen, Sigrid Riik, Triinu Liis Tiimus, Agnes P\u00f5der, Kadri-Ann V\u00e4\u00e4rsi, Mirjam Hiiekivi ja Kirke Kallasmaa.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

4.-5. novembril 2023 on paberitega ja paberiteta semiootikud, tudengid, huvilised ja k\u00f5ik teised uudishimulikud inimesed oodatud Tartu t\u00e4hetorni l\u00e4\u00e4nesaali koos…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":738,"parent":30,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/752"}],"collection":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=752"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/752\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":756,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/752\/revisions\/756"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/738"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=752"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}