Ei, see ei ole nali \u2013 see aasta tuleb Semiootika s\u00fcgiskool teisiti. P\u00e4rast kahe ja poole aastast pausi ootame k\u00f5iki semiootika tudengeid, \u00f5ppej\u00f5ude, praktikuid ja vilistlasi ning teisi huvilisi 1. aprillil Tartu Lodjakotta.<\/p>\n\n\n\n
Kuidas kas teate, mis on nali? Selleaastase kevad(s\u00fcgis)kooli teema!
MEIE TEESID:
– Nali on frivoolne
– Nali on t\u00f5sine asi
– Nali on ventiil, mis laseb maha pingeid
– Nali on ora, mis \u00e4rritab inimesi ja rahvaid
– Nali on s\u00fc\u00fctu
– Nali on jumalavallatu
– Nalja saab teha k\u00f5ige \u00fcle
– On asju millega nalja ei tehta
Nali on niiv\u00f5rd oluline, et selle jaoks on lausa eraldi p\u00e4ev. Ent miks ja kuidas on nali naljakas? Mida ja kuidas nali teeb? Missugused on need asjad, mis on naljast kaugel? Kuidas v\u00f5ib nalja uurimine aidata m\u00f5ista erinevaid kultuure?<\/p>\n\n\n\n
Nendele k\u00fcsimusele vastamiseks oleme kutsunud kokku kuus esinejat kuuelt erinevalt erialalt, et selgitada meile nalja erinevaid n\u00e4gusid ja avada nalja tagamaid. \u00d5htuses kultuuriprogrammis vaatame koos re\u017eiss\u00f6\u00f6r Raimo J\u00f5erannaga filmi “Gorikaturist”.<\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\n
AJAKAVA<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kevad(s\u00fcgis)kool koosneb kahest plokist: p\u00e4evasest ja \u00f5htusest. P\u00e4evane plokk algab kell 10 ning koosneb kuuest loengust, mille vahel pakutakse l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki ja kohvipausi. P\u00e4rast p\u00e4evase ploki l\u00f5ppu on umbes kaks tundi, et osalejad saaksid leida endale Tartust meelep\u00e4rase \u00f5htus\u00f6\u00f6gi. Seej\u00e4rel ootame k\u00f5iki tagasi Lodjakotta \u00f5htuse ploki jaoks, mis sisaldab erinevaid tegevusi ning \u00fchist filmivaatamist.<\/p>\n\n\n\n 09.30 Uste avamine, osalejate saabumine<\/p>\n\n\n\n 10.00 Avas\u00f5nad<\/p>\n\n\n\n 10.05 Piret Voolaid<\/p>\n\n\n\n 11.00 Aleksei Turovski<\/p>\n\n\n\n 11.55 L\u00f5una<\/p>\n\n\n\n 12.55 Toomas Tiivel<\/p>\n\n\n\n 13.50 Margit Juurikas<\/p>\n\n\n\n 14.45 Kohvipaus<\/p>\n\n\n\n 15.25 Daniel Tamm<\/p>\n\n\n\n 16.20 Peeter Selg<\/p>\n\n\n\n 17.10 \u00d5htus\u00f6\u00f6k omal k\u00e4el<\/p>\n\n\n\n 19.15 Viktoriin<\/p>\n\n\n\n 20.00 Film, Raimo J\u00f5erand<\/p>\n\n\n\n 21.30 Muusika<\/p>\n\n\n\n 23.30 Programmi l\u00f5pp<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n ESINEJAD<\/strong><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Daniel Tamm<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tamm on semiootika osakonna doktorant ning teda huvitav valdkond on kaasaegne parem\u00e4\u00e4rmuslus, oma kevad(s\u00fcgis)kooli ettekandes vaatleb ta, kuidas m\u00f5testada meemide ja huumori vahekorda semmiootilisest vaatepunktist. Ettekandes tugineb Tamm oma varasemale uurimist\u00f6\u00f6le.<\/p>\n\n\n\n \u201cMeemidest r\u00e4\u00e4kides tuleb tihti kummutada k\u00e4ibet\u00f5de, et need on lihtsalt naljakad pildid internetis. Huumor k\u00e4ib meemidega k\u00fcll sageli k\u00e4sik\u00e4es, ent v\u00e4hemalt poliitilises kontekstis on see siiski vahend, mitte eesm\u00e4rk omaette. Semiootika vaatevinklist on sellisel juhul hoopis olulisem k\u00fcsida, kuidas meemid loovad mingi kogukonna raames jagatud kultuurikonteksti, toetudes publiku olemasolevatele v\u00e4\u00e4rtustele v\u00f5i teadmistele. Huumor v\u00f5ib seel\u00e4bi osutuda hoopis omamoodi nahahoidmisstrateegiaks: irooniale ja ambivalentsusele apelleerimine aitab postitajal t\u00f5rjuda s\u00fc\u00fcdistusi n\u00e4iteks \u00e4\u00e4rmusluses.\u201d<\/p>\n\n\n\n See pole veel k\u00f5ik! Ettekande teises pooles toimub aga l\u00f5bus publikum\u00e4ng.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Raimo J\u00f5erand<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kevad(s\u00fcgis)kooli \u00f5htuses kavas tuleb meile k\u00fclla re\u017eiss\u00f6\u00f6r Raimo J\u00f5erand, kellega koos vaatame filmi \u201cGorikaturist\u201d.<\/p>\n\n\n\n \u201cFilm r\u00e4\u00e4gib andest. Kunstniku ahvatlusest oma annet pillata ja jagada, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib sind otse hukatusse. See on p\u00f5iming dokumentaalsest jutustusest ja grotesksest animatsioonist. Film mehest, kes joonistas ennast surnuks.\u201d<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Piret Voolaid<\/strong><\/p>\n\n\n\n Folklorist ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktor, kes on uurinud folkloori l\u00fchivorme nagu keelem\u00e4ngud ja m\u00f5istatused ning noorte-, interneti- ja spordifolkloori nii verbaalseid kui visuaalseid ilminguid. Tema ettekanne ei ole aga mingi nali, vaid vilunud folkoristi v\u00f5tab terava pilgu alla huumori rahvap\u00e4rimuses.<\/p>\n\n\n\n \u201cEesti Kirjandusmuuseumi folkloorikogude p\u00f5hjal vaatlen, kuidas on naljad muutunud k\u00e4sik\u00e4es \u00fchiskondlik-kultuuriliste arengutega. Mitmesuguste s\u00fcndmuste, skandaalide j\u00e4rgsed kohalikud folklooripuhangud on n\u00e4idanud meie kultuurikontakte, Eesti on endiselt Ida ja L\u00e4\u00e4ne vahel, nt internetihuumoris avaldab m\u00f5ju angloameerika kultuuriruum, kuid endiselt on periooditi aktuaalsed n\u00f5ukogude teemad ja s\u00fc\u017eeed.\u201d<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Toomas Tiivel<\/strong><\/p>\n\n\n\n Bioloog ja diplomaat, kes vastab oma ettekandes k\u00fcsimusele, miks \u00fcks bioloog hakkas huvi tundma huumorist.<\/p>\n\n\n\n \u201eNaer on universaalne inimese k\u00e4itumismuster, mida on leitud k\u00f5ikides kultuurides ning praktiliselt k\u00f5ikidel inimestel. Arengulooliselt on see \u00fcks esimesi sotsiaalseid h\u00e4\u00e4litsemisi, mida imikud teevad. \/..\/ Huumori m\u00f5te on soodustada inimestevahelist suhtlust. Naer on selleks signaaliks, millega antakse teistele edasi informatsiooni naerja empaatiast, vaimsest seisukorrast ja s\u00fcmpaatiatest kommunikatsioonis. See on signaal, et ollakse valmis ja v\u00f5imeline koost\u00f6\u00f6ks. \/..\/ Huumor on v\u00e4ga mitmekesine ja avaldub v\u00e4ga mitmeti. Kui varem v\u00f5isid olla p\u00f5hjused ka halvustamises, \u00fcleolekus, siis n\u00fc\u00fcd tundub, et huumor on liikunud enam inkongruentsuse situatsioonidesse. Samas on ilmselt selge, et huumor, olles kord tekkinud, on inimkultuuri lahutamatu osa ja ei kao enam kuhugi.\u201d<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Peeter Selg<\/strong><\/p>\n\n\n\n Peeter Selg on Tallinna \u00dclikooli valitsemise- ja poliitikaanal\u00fc\u00fcsi tenuuriprofessor . Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks on v\u00f5im, valitsemine ja demokraatia m\u00f5istetuna relatsioonilisest vaatepunktist. Muuhulgas on Selg avaldanud koos semiootik Andreas Ventsliga raamatu \u201cIntroducing Relational Political Analysis: Political Semiotics as a Theory and Method\u201d. Oma ettekannet tutvustab ta j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n\n\n\n \u201cMillegip\u00e4rast k\u00f5lab lause \u201eMul on sinised silmad\u201c neutraalse konstanteeringuna ja v\u00e4hemalt esialgse t\u00f5endina selle kohta, et k\u00f5nelejal on sinised silmad. See lause omab \u00fcldjoontes m\u00f5tet nii s\u00fcntaktilises, semantilises kui pragmaatilises t\u00e4henduses: enamasti on v\u00f5imalik aru saada, mida \u00f6eldi, millele osutati, ja miks osutati. Millegip\u00e4rast ei kipu aga asjad olema nii selged, kui keegi \u00fctleb lause \u201eMul on huumorimeel\u201c. On k\u00fcll v\u00f5imalik aru saada, mida \u00f6eldi ja millele osutati, aga \u00fcsna keeruline on aru saada, miks osutati. \u00d5ieti \u00fctelda, kipub v\u00f5imalik p\u00f5hjus, miks oma huumorimeelele osutati, t\u00fchistama seda, mida \u00f6eldi ja millele osutati: inimesi, kes peavad \u00fctlema, et neil on huumorimeel, iseloomustab \u00fcldiselt see, et neil ei ole huumorimeelt. Huumorimeel ei ole omadus nagu silmade v\u00e4rv, millele saab probleemivabalt osutada esimese isiku vormis \u2013 see on midagi, mis kerkib esile d\u00fcnaamiliste sotsiaalsete suhete k\u00e4igus, on pidev protsess (tekib, muutub, kaob) ja ei ole kokkuv\u00f5ttes midagi sellist, mida keegi \u201eomab\u201c. Selles m\u00f5ttes on huumorimeel fundamentaalselt sotsiaalne fenomen ja sarnaneb \u00fchele teisele meid k\u00f5iki puudutavale fenomenile: v\u00f5imule. Ka v\u00f5imu puhul on esimese isiku deklaratsioon: \u201eMul on v\u00f5im\u201c pehmelt \u00f6eldes problemaatiline. Ometi on v\u00e4hemalt Hobbes\u2019ist kuni t\u00e4nap\u00e4eva peavoolu sotsiaalteadusteni uuritud v\u00f5imu kui omadust v\u00f5i siis ressurssi, mida keegi \u201eomab\u201c. Neil teemadel ettekanne ja \u00fchisarutelu peatubki.\u201d<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Margit Juurikas<\/strong><\/p>\n\n\n\n Japanoloog ja jaapani kirjanduse t\u00f5lkija, kelle peamiseks uurimissuundadeks on Jaapani kirjandus ja teater, tutvustab meile seekord hoopis Jaapani poliitilise karikatuuri p\u00f5nevat maailma.<\/p>\n\n\n\n Oma ettekannet tutvustab ta j\u00e4rgmiselt: \u201cJaapan on \u00fchtelt poolt tuntud kui koomiksikultuuri maa, teisalt on \u00fcldteada ka Jaapani tuumakatastroofi kogemus, millega kaasnes diskussioon tuumaenergia ohutuse jm sellega seonduva \u00fcle. Kummalisel moel on need kaks aspekti \u2013 koomiks ja tuumaenergia teema \u2013 saanud kokku poliitilises karikatuuris.<\/p>\n\n\n\n Jaapanis, nagu ka mujal maailmas, on poliitilisel karikatuuril oma ajalugu, sellel on oma funktsioon. Ettekandes tutvustataksegi esmalt Jaapani poliitilise karikatuuri ajalugu ning konkreetsemalt keskendutakse sellele, kuidas k\u00e4sitlevad jaapani karikaturistid t\u00e4nases maailmas teravat tuumaenergia teemat ning millist s\u00f5numit nende karikatuurid edasi annavad.\u201d<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Aleksei Turovski<\/strong><\/p>\n\n\n\n Zooloog, zoosemiootik, viljakas kirjanik ja pikaajaline Tallinna Loomaaia t\u00f6\u00f6taja. Oma ettekandes avab Turovski teiste liikide huumorit, puudutades teemasid, nagu:<\/p>\n\n\n\n 1. Loomade m\u00e4ngud on v\u00e4ga mitmekesine ja ulatuslik n\u00e4htuste valdkond. \u00dchem\u00f5ttelise looma m\u00e4ngu definitsiooni leidmine on t\u00f5eline v\u00e4ljakutse, millele vastust on t\u00f5siselt otsitud juba viimased sadakond aastat. Milline see definitsioon on?<\/p>\n\n\n\n 2. On saanud praktiliselt vanas\u00f5naks v\u00e4ide, et noored loomad \u00f5pivad ja t\u00f5stavad toonust m\u00e4ngides. Kas m\u00e4ng on aktuaalne ja milliseid \u00fclesandeid t\u00e4idab see t\u00e4iskasvanud loomade jaoks?<\/p>\n\n\n\n 3. Kas loomad teevad nalja? Kas nad naeravad (itsitavad ju k\u00f5distades k\u00fcll)? Kui jah, siis kas k\u00f5ik loomade naljad on \u201cpractical jokes\u201d?<\/p>\n\n\n\n 4. Loomade m\u00e4ngud\/naljad tehistingimustes (kodus, loomaaias) vs vabalt elavatel loomadel.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" NALI Ei, see ei ole nali \u2013 see aasta tuleb Semiootika s\u00fcgiskool teisiti. P\u00e4rast kahe ja poole aastast pausi ootame…<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":516,"parent":30,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/587"}],"collection":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=587"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/587\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":598,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/587\/revisions\/598"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/516"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=587"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2023\/04\/image-2.png\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/image-5-691x1024.png\"){kind=spacer}
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/image-4-1024x817.png\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/image-1-682x1024.png\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/peeter-selg.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/tuumatotoro-1024x881.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-content\/uploads\/2023\/03\/Turovski_Aleksei.IMG_20220913_162431.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n