{"id":235,"date":"2019-10-17T19:43:10","date_gmt":"2019-10-17T19:43:10","guid":{"rendered":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/?page_id=235"},"modified":"2019-10-17T21:04:38","modified_gmt":"2019-10-17T21:04:38","slug":"xvi-sugiskool","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/sugiskoolidest\/xvi-sugiskool\/","title":{"rendered":"XVI SEMIOOTIKA S\u00dcGISKOOL"},"content":{"rendered":"\n

XVI Semiootika S\u00fcgiskool pealkirjaga \u201ePeitumus\/N\u00e4htumus\u201d toimub 14.\u201315. novembril 2015 Mammaste tervisespordikeskuses P\u00f5lva k\u00fclje all.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgiskooli pealkiri \u201ePeitumus\/N\u00e4htumus\u201c viitab visuaalse maailma t\u00e4hendusloomele kultuuris. Mis on see, mida me fotodes n\u00e4eme? Milline maailm peitub visuaalse maailma taga, kuidas see maailm ennast loob?<\/p>\n\n\n\n

Sel aastal on s\u00fcgiskool p\u00fchendatud Prantsuse semiootiku Roland Barthes\u2019i 100. s\u00fcnniaastap\u00e4evale. Kirjandusteoreetik ja semiootik R. Barthes (12. nov 1915 \u2013 25. m\u00e4rts 1980) uskus, et foto on j\u00e4ljend konkreetsest objektist ning lahutamatult seotud reaalsusega. Foto kirjeldab seda, mis on olnud.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgiskool seob omavahel fotograafia, Barthes\u00b4i metodoloogilised otsingud, online-kultuuri t\u00e4histamispraktikad ja selle visuaalsuse ning fotograafia t\u00f6\u00f6toa. T\u00f6\u00f6tuba tutvustab 19. sajandi ambrot\u00fc\u00fcbi* ja dagerrot\u00fc\u00fcbi* valmistamise etappe, mis viivad meid tagasi fotograafia s\u00fcnni juurde.<\/p>\n\n\n\n

* Ambrot\u00fc\u00fcp on m\u00e4rgkolloodiummenetluse teel saadud n\u00f5rgalt alas\u00e4ritatud negatiivkujutis klaasil, mis n\u00e4ib mustale taustale (must kangas, paber, kartong vms.) asetatuna positiivina: kujutise tihedamad alad on tumedast taustast heledamad.
* Dagerrot\u00fc\u00fcbid on h\u00f5betatud kujutis vaskplaadist alusel. Dagerrot\u00fc\u00fcpiat tutvustati Pariisis avalikkusele esimest korda laiemalt 176 aastat tagasi, 19. augustil 1839. aastal. Seda kuup\u00e4eva peetakse fotograafia s\u00fcnnip\u00e4evaks.<\/p>\n\n\n\n

Vaata ka Roland Barthes’i kohta Wikipediast<\/a>, lehek\u00fclge tema elust ja loomingust<\/a> ja s\u00fcnniaastap\u00e4evale p\u00fchendatud fotojahi lehek\u00fclge<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Koduleht<\/a>
Facebook<\/a><\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgiskool ootab tudengite ettekandeid v\u00f5i fotosid<\/a><\/h4>\n\n\n\n

S\u00fcgiskool ootab sinu loovat ettekannet. Kui sind huvitab fotograafia, Barthes ja tema metodoloogilised otsingud, visuaalne maailm v\u00f5i hoopis midagi muud, mis pakitseb hinges \u2014 anna endast m\u00e4rku! Ettekande pikkus on maks. 20 minutit.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5i kui sul on kogunenud fotosid, mida soovid digin\u00e4itusena esitleda, siis anna samuti endast m\u00e4rku. Ettekande v\u00f5i digin\u00e4ituse soovist kirjuta: egon.erkmann@gmail.com<\/p>\n\n\n\n

XVI Semiootika s\u00fcgiskool \u201cPeitumus\/N\u00e4htumus\u201d toimub 14.\u201315. novembril Mammaste tervisespordikeskuses P\u00f5lva k\u00fclje all. S\u00fcgiskooli pealkiri viitab visuaalse maailma t\u00e4hendusloomele kultuuris. Mis on see, mida me fotodes n\u00e4eme? Milline maailm peitub visuaalse maailma taga, kuidas see maailm ennast loob?<\/p>\n\n\n\n


S\u00fcgiskooli t\u00e4ieline n\u00e4htumus<\/a><\/h3>\n\n\n\n
\"\"
Naeratav semiootika s\u00fcgiskool<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

S\u00fcgiskoolist sai osa 68 osalejat, kellest \u00fchispilt j\u00e4\u00e4dvustas 60.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks praegusetele ja endistele semiootika tudengitele ja \u00f5ppej\u00f5ududele, oli osalejaid maali, filosoofia, sotsioloogia, kirjanduse, tehnotroonika, kultuuri, botaanika, teatrikunsti, ajaloo, f\u00fc\u00fcsika, kunstiajaloo, folkloristika, etnolooogia, arvuti, programmeerimise ja filmi erialalt. Kes \u00f5ppimas, kes t\u00f6\u00f6tamas nendel erialadel.<\/p>\n\n\n\n


Programm<\/h3>\n\n\n\n

S\u00fcgiskooli k\u00f5nejuht on Silver Rattasepp<\/strong>.<\/em>
Osta saab Roland Barthes\u2019i raamatut \u201cCamera lucida: m\u00e4rkmeid fotograafiast\u201d<\/a> ja s\u00fcgiskooli meeneid.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Laup\u00e4ev, 14. november<\/h4>\n\n\n\n

8.45 kogunemine Tartus Vanemuise teatri alumises parklas
9.00 start Mammaste Tervisespordikeskus poole
10.00 saabumine, kohvipaus, tervitus
10.30\u201310.45 Barthes Vision<\/a>
10.45\u201312.00 Andreas Ventsel<\/strong> ja Mari-Liis Madisson<\/strong>: Viraalse kommunikatsiooni erip\u00e4radest<\/a>
12.15\u201313.00 Jaak Kikas<\/strong>: Kui on vari, on valgus<\/a>
13.00\u201313.15 grupipilt<\/p>\n\n\n\n

13.15\u201314.15 l\u00f5una <\/p>\n\n\n\n

14.15\u201315.15 Eva Rein<\/strong>: Fotod auto\/biograafilises teoses: teoreetilisi l\u00e4htekohti ja anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5imalusi<\/a>
15.30\u201316.45 Tarmo Virves<\/strong>: Robert Cornelius\u2019e autoportree \u2014 k\u00f5ige esimene \u201cselfie\u201d<\/a>
16.45\u201317.00 Virk Endel<\/strong>: Kui pikk on su k\u00e4si?
17.00\u201317.15 kohvipaus
17.15\u201318.00 Peeter Laurits<\/strong>: Punktum ja komad<\/a>
18.00 \u201319.00 Hasso Krull<\/strong>: Tule, \u00f6\u00f6 pimedus, v\u00f5ta mind s\u00fclle: Barthes, Haneke, \u00d5unpuu<\/a><\/p>\n\n\n\n

19.00\u201320.00 \u00f5htus\u00f6\u00f6k<\/p>\n\n\n\n

20.00\u201321.30 Kuidas ilmub foto? \u2014 ambro\u2013 ja dagerrot\u00fc\u00fcbi t\u00f6\u00f6tuba<\/strong>. Ilmutab Tarmo Virves.
22.00 meelelahutusprogramm: DJ Martin Oja, Ott Puumeister + saun<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchap\u00e4ev, 15. november<\/h4>\n\n\n\n

9.30 hommikus\u00f6\u00f6k
10.30\u201311.15 Uku Peterson<\/strong>: Camera obscura \u2013 fotograafia esmane ilming?<\/a>
11.15\u201312 Tudengite improvisatsioon ja s\u00fcgiskooli kokkuv\u00f5te
12.30 lahkumine Tartu poole <\/p>\n\n\n\n

* Alati on oht, et miski v\u00f5ib korraldajatest s\u00f5ltumatult muutuda.<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n


ESINEJAD
<\/h3>\n\n\n\n

S\u00fcgiskool palus igalt esinejalt endlit\/<\/em>selfie\u2019t ning vastata k\u00fcsimustele. (K\u00fcsimuste<\/em> interpreteerimine j\u00e4i vastajale \ud83d\ude09 <\/em><\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite? <\/strong>
2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks? <\/strong>
3) Kas foto on objektiivne? <\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Jaak Kikas: Kui on vari, on valgus<\/a><\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Jaak Kikas. Selfie<\/em>.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

F\u00fc\u00fcsikaprofessor Jaak Kikas on Tartu \u00dclikooli F\u00fc\u00fcsika Instituudi direktor. Selle aasta jaanuaris avas professor isikun\u00e4ituse Tartu galeriis Noorus \u2014 \u201c40 pilti\u201d. Portaal L\u00e4\u00e4nlane nimetab septembris Haapsalusse j\u00f5udnud n\u00e4itust \u201cfotomustkunstiks\u201d. \u201cSelgub, et v\u00e4\u00e4rikas Tartu \u00fclikooli f\u00fc\u00fcsika instituudi direktor on krutskimees, kes seab oma fotodel fookusesse asjad ja annab neile oma erialaste teadmiste abil \u00fcsna ebamaise v\u00e4limuse.\u201d (L\u00e4\u00e4nlane, 28. sept 2015<\/a>) <\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui on vari, on valgus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Vari ja tegelikult ka peegeldus (nt veepinnalt) on k\u00fcllap esimesed \u201cprefotograafilised\u201d ja isegi \u201cprehumaansed\u201d (st ka loomadele omased) kogemused tegelikkuse peegeldumisest (kopeerimisest, multiplitseerimisest) valguse abil.<\/p>\n\n\n\n

Vari (varju heitmine) on lihtsaim optikan\u00e4htus, ometigi kaugel triviaalsusest, kasv\u00f5i sellegi t\u00f5ttu, et ta tekkeks on vajalik v\u00e4hemalt kolme objekti olemasolu: valgusallikas, varju heitev keha (eesti keeles sageli ka varjuks kutsutud) ja taust (ekraan), millel varju j\u00e4lgida.<\/p>\n\n\n\n

Anname p\u00f5gusa \u201cvarjuoptikalise\u201d sissejuhatuse: mis, kuidas ja milliseid varje heidavad, mida \u00fctleb vari varju kohta (oh, see eesti keele mitmet\u00e4henduslikkus!). Visandame tee \u201cvarjudest koopaseinal\u201d moodsasse fotograafiasse koos m\u00f5nede varjuteemaliste ekskurssidega folkloori, kunstkirjanduse ja kaunite kunstide valda. <\/p>\n\n\n\n

Ex umbra in solem! <\/em><\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite? <\/strong>
L\u00e4him punkt mu kodusele t\u00f6\u00f6lauale, kus taga oli suht neutraalne taust. \u201cEifeli torni\u201d ei hakanud otsima, haarasin kaamera ja voil\u00e0<\/em>! <\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks? <\/strong>
(Jaak Kikas l\u00e4htub tehtud <\/em>selfie\u2019st.<\/em>) T\u00e4hendusevaba foto, ei m\u00e4rgista midagi, mida suvaline pildistatut tundev inimene sealt v\u00e4lja ei loeks (\u201cSee on Jaak Kikas ju!\u201d). <\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne? <\/strong>
Jah \u2014 samav\u00f5rra kui muugi meeleliselt tajutav objektiivne reaalsus, mille olemasolu ma ei eita, st ma usun, et fotol kujutatud persoon reaalselt eksisteerib. <\/p>\n\n\n\n


Madisson ja Ventsel: Viraalse kommunikatsiooni erip\u00e4radest<\/a><\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson. Selfie<\/em>.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Mari-Liis Madisson (MA semiootika) on kultuurikommunikatsiooni nooremteadur ja Andreas Ventsel (<\/em>PhD semiootika) semiootika vanemteadur. M\u00f5lemad peavad loenguid Tartu \u00dclikoolis, Andreas lisaks veel Tartu K\u00f5rgema Kunstikooli fotofraafia osakonnas. Mari-Liis ja Andreas k\u00e4sitlevad teemat, millega puutume kokku iga p\u00e4ev: info \u2014 olgu see mistahes kujul, ka foto \u2014 plahvatuslikku liikumist ja kommunikatsiooni.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Viraalse kommunikatsiooni erip\u00e4radest<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\u00dclemaailmne arvutiv\u00f5rk on andnud inimestele pretsedenditu v\u00f5imaluse erinevate info- ja kommunikatsiooniressursside vahel valida ning oma huvidele vastavat t\u00e4hendus-paketti kokku panna. Ettekandes keskendume nendele muutustele l\u00e4bi viraalsuse kontseptsiooni. <\/p>\n\n\n\n

Viraalne tekst j\u00f5uab massideni n-\u00f6 digitaalse suus\u00f5nalisuse mehhanismide vahendusel, ilma, et seda oluliselt transformeeritaks. Viraalsus eeldab l\u00fchikese aja jooksul v\u00e4ga suure auditooriumini j\u00f5udmist. Samas ei eelda see auditooriumilt erilist osalemist. P\u00fc\u00fcame selgitada, millised on viraalse v\u00f5rgusuhtluse t\u00e4hendusloomelised erip\u00e4rad, millistel kultuuridominantidel see tugineb, millised on viraalse teksti erinevad vormid jne.
\u2014 \u2014 \u2014<\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite?<\/strong>
Pilt on tehtud Tartu Linnamuuseumis ja pildistatud sai seet\u00f5ttu, et meie \u00fcmber oli palju raame. <\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks?<\/strong>
(Mari-Liis ja Andreas l\u00e4htuvad tehtud <\/em>selfie‘st.) <\/em>See s\u00f5ltub: a) pilt, kus me m\u00f5lemad peal oleme, b) meenutus k\u00fclask\u00e4igust, c) popp ja noortep\u00e4rane pildistamiskatsetus  <\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
(Mari-Liis ja Andreas l\u00e4htuvad tehtud <\/em>selfie‘st.)<\/em> Nii ja naa. Eriti tihti me seda virtuaalset albumit, kus pilt sees on, ei lappa. V\u00e4lja me seda printinud pole. Me oleme seal ja pilt on meie tehtud, see on objektiivsus.<\/p>\n\n\n\n


Uku Peterson: Camera obscura \u2013 fotograafia esmane ilming?<\/a><\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Uku Peterson. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Uku Peterson on  Tartu \u00dclikooli kunstiajaloo magistrant. Uku on fotograafiaga tegelenud enam kui 10 aastat nii t\u00f6\u00f6tava fotograafina, katsetava fotoentusiastina kui ka fotoajalugu uuriva kunstiajaloolasena. Tema s\u00fcgavama huvi on p\u00e4lvinud fotograafia algusaeg, mille lahutamatu osa on <\/em>camera obscura \u2014 “pimeruum”. Ehitades kodus toa “pimekambriks”, laseb ta valgusel joonistada t\u00e4nava oma toa seinale. \u00d5igete olude puhul, mis k\u00f5ik ei s\u00f5ltu inimesest, on s\u00fcgiskooligi tulijal lootus astuda <\/em>camera obscurasse.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Camera obscura<\/em> \u2014 fotograafia esmane ilming?<\/strong>
Camera obscura<\/em> ehk pimekamber on k\u00f6itnud inimeste meeli juba tuhandeid aastaid. Seda on kasutanud astronoomid p\u00e4ikesevarjutuste vaatamiseks, maalikunstnikud t\u00e4psete \u00fclesjoonistuste tegemiseks ning fotograafid piltide fototundlikule materjalile j\u00e4\u00e4dvustamiseks.
Auk seinas v\u00f5i aknakattel, mis joonistab valgusega pimedasse tuppa p\u00f6\u00f6rdkujutise, on oma algideelt sarnane kastile, mille fotopioneerid Nic\u00e9phore Ni\u00e9pce ja Louis Daguerre ning Henry Fox Talbot kohandasid fotograafiliste j\u00e4\u00e4dvustuste tegemiseks. T\u00f6\u00f6riistast, mis v\u00f5imaldas luua t\u00e4psemaid kontuurjooni, on saanud t\u00e4nap\u00e4evase fotograafia peamine s\u00fcmbol. Optiliselt moonutatud kujutis, mis selles pimekambris tekib, on \u00e4\u00e4retult huvitav ning paeluv. Tekkinud kujutise vaatamises ja sellega soovitud vaate kadreerimises on alati midagi v\u00f5luvat, kuid samas ka piiravat. Oma ettekandes proovin seda v\u00f5lu ja samas ka valu kuulajatega jagada.
Vt l\u00fchidalt camera obscura<\/a><\/em> kohta.<\/p>\n\n\n\n

\u2014 \u2014 \u2014
1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite?<\/strong>
Mulle tundus loogiline siduda selfie enda ettekande teemaga ja seet\u00f5ttu pildistasingi end oma magamistuppa ehitatud camera obscuras<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks?<\/strong>
Fotograafia hakkas mind huvitava k\u00fcmmekond aastat tagasi fotoentusiastina. Alguses huvitasid mind enam fototehnilised aspektid, aegam\u00f6\u00f6da olen j\u00f5udnud keerukamate k\u00fcsimusteni, milleni on mind suunanud minu t\u00f6\u00f6 fotograafina ja fotoajaloo uurimine Tartu \u00dclikooli kunstiajaloo bakalaureusetudengi ja magistrandina. Fotograafia juures huvitab mind nii selle praktiseerimine kui ka selle erinevate ideeliste ja ajalooliste k\u00fcsimuste \u00fcle juurdlemine.<\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
Foto ei ole minu arvates kunagi millegi t\u00e4ielik objektiivne j\u00e4\u00e4dvustamine, kuid selles v\u00f5ib olla p\u00fc\u00fcd objektiivse j\u00e4\u00e4dvustamise poole ning seet\u00f5ttu ka soov teha k\u00f5ik, et j\u00e4\u00e4dvustus oleks v\u00f5imalikult objektiivne. Seega v\u00f5iks m\u00f5nd fotograafilist j\u00e4\u00e4dvustust lugeda kindlasti objektiivuse poole p\u00fc\u00fcdlevaks, kuid samas v\u00f5ib foto olla nii teadlikult kui teadmatult subjektiivne.<\/p>\n\n\n\n


Eva Rein: Fotod auto\/biograafilises teoses<\/a><\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Eva Rein<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eva Rein on Tartu \u00dclikooli anglistika osakonna inglise filoloogia assistent. Tema peamiseks uurimis- ja \u00f5petamisvaldkonnaks on Kanada ingliskeelne kirjandus, kesksemateks teemadeks aga identiteet, m\u00e4lu ning fotograafia ja kirjanduse seosed. Ettekandes uuritakse, millist rolli ja kuidas t\u00e4idavad fotod teostes, mis on \u00fchtaegu autobiograafilised ja biograafilised.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Fotod auto\/biograafilises teoses: teoreetilisi l\u00e4htekohti ja anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5imalusi<\/strong>
Roland Barthes\u2019i “Camera lucida: m\u00e4rkmeid fotograafiast” on \u00fcks teoseid, milles autobiograafiline ja biograafiline impulss on omavahel v\u00e4ga huvitaval ning liigutaval viisil l\u00e4bi p\u00f5imunud. Seejuures on raamat palju enamat, kui Barthes\u2019i ja tema ema lood samade kaante vahel. Barthes\u2019i m\u00f5tiskelul on fiktsiooni ja eleegia elementidest kantud ilukirjanduslik allhoovus, samas k\u00e4sitleb see teoreetilises v\u00f5tmes fotograafiat \u00fches m\u00f5istete formuleerimise ja rakendamisega. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ik see teeb “Camera lucidast” \u017eanriliselt p\u00f5neva teose, mis kutsub uurima selles olevate fotode ja omaeluloolise teksti vahekorda, aga mis inspireerib n\u00e4gema ja anal\u00fc\u00fcsima autobiograafia, biograafia ja fotograafia suhteid teisteski teostes.<\/p>\n\n\n\n

\u2014 \u2014 \u2014<\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie just seal, kus te seda tegite?<\/strong>
\u00dclikooli Kohvikus konverentsi vastuv\u00f5tul tehtud mitteametlik foto ei ole k\u00fcll endel, aga viimase puudumisel sobivast fotost eraldatud n\u00e4opilt t\u00e4idab isiku tutvustamise funktsiooni.<\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks?<\/strong>
(Eva Rein l\u00e4htub saadetud fotost.)<\/em> Foto kajastab minu erialast tegevust ja toimib ka m\u00e4luankruna, tuues meelde s\u00fcndmuse ja inimesed, kellega koost\u00f6\u00f6s see teoks sai.<\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
(Eva Rein l\u00e4htub saadetud fotost.) <\/em>N\u00e4opildil olev kujutis on referendi suhtes objektiivne, samas on see v\u00e4lja v\u00f5etud suuremast algup\u00e4rasest fotost. Nii viitab pilt ka ettekandes k\u00e4sitletavale referentsiaalsuse k\u00fcsimusele fotode puhul.<\/p>\n\n\n\n


Peeter Laurits: Punktum ja komad<\/a><\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Peeter Laurits. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Peeter Laurits on fotograafiat kurjasti \u00e4ra kasutav kunstnik. V\u00f5rumaa K\u00fctioru metsatalust teeb ta m\u00f5nikord k\u00fclastusi teise maailma, mis pole nii m\u00fcstline ja m\u00fctoloogiline, kui tema oma. Ta tuleb, et n\u00e4idata ja r\u00e4\u00e4kida lugusid  metsadest, j\u00f5gedest, j\u00e4rvedest, putukatest, seentest\u2026 Lauritsa fotolavastustes sulavad kokku aeg ja keskkond, luues m\u00fc\u00fctilise omailma.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Punktum* ja komad<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Ma k\u00e4sitlen interpunktsiooni fotograafias enda ja teiste loomingu n\u00e4itel.<\/p>\n\n\n\n

* Punktum (<\/em>punctum) \u2014 Barthes’i k\u00e4sitluses t\u00e4hendusi genereeriv \u00fcksus, mille t\u00f6\u00f6mehhanism on puhtalt subjektiivne.<\/em><\/p>\n\n\n\n

\u2014 \u2014 \u2014<\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite?<\/strong>
Pildistasin selle selfie<\/em> Toomas Kalve kirstus, sest just seal tuli sellise pildi tegemise m\u00f5te. <\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks?<\/strong>
(Peeter Laurits l\u00e4htub tehtud <\/em>selfie\u2019st.<\/em>) Minu jaoks t\u00e4histab see \u00fchte uut radikaalset etappi minu loomingus, kus negatiivi piinatakse ennem kopeerimist viiel erineval moel.<\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
(Peeter Laurits l\u00e4htub tehtud <\/em>selfie\u2019st.<\/em>) Jaa, see foto on just nii objektiivne, kui \u00fcks foto olla saab. \u00dchelgi mu kaameral ei ole olnud keeret ega bajonetti, mille k\u00fclge subjektiivi keerata.<\/p>\n\n\n\n


Tarmo Virves: Robert Cornelius\u2019e autoportree \u2014 k\u00f5ige esimene \u201cselfie\u201d<\/a><\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Tarmo Virves. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

armo Virvese jaoks on fotograafia ennek\u00f5ike isiklik progress. See on ka tehniline protsess, kus foto on sageli j\u00e4\u00e4kprodukt, alahindamata selle olulisust. Fotograafiks Tarmo end ei nimeta. Proletaarlasena on ta veendunud, et isetegemise oskus \u2014 k\u00e4sit\u00f6\u00f6 \u2014 ei ole h\u00e4biasi. Ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6, s\u00f5na otseses m\u00f5ttes, ambrot\u00fc\u00fcbi ja dagerrot\u00fc\u00fcbi tegemine ongi. Tarmo r\u00e4\u00e4gib fotograafia algusaja pildi ilmumisest ning t\u00f6\u00f6toas saab sellest iga soovija osa.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Robert Cornelius\u2019e autoportree \u2014 k\u00f5ige esimene selfie<\/em><\/strong>
Mina olengi Robert Cornelius. S\u00fcndisin 1809 ja surin 1893. aastal. Kui olin 30, tegin endast pildi, mille taha kirjutasin: \u201cThe first light Picture ever taken. 1839<\/em>.\u201d T\u00e4na te \u00fctlete selle kohta \u201cselfie<\/em>\u201d. 
Ma n\u00e4itan teile \u2014 nii ajakohaselt, kui v\u00f5imalik \u2014, kuidas ma seda tegin. Ma panen \u00fclesse plaatkaamera; ma tardun, et valgus j\u00f5uaks joonistada mu kujutise; ma teen selle plaadiga k\u00f5ike, et te n\u00e4eksite ja teaksite, kuidas aeg ja ruum kinni p\u00fc\u00fcda. 
Nii see k\u00f5ik algas. K\u00f5ik see, mis laseb teil t\u00e4na sekundiga teha endast selfie<\/em> ning r\u00e4\u00e4kida foto t\u00e4hendusest.
Loe ka Robert Cornelius\u2019est<\/a>. <\/em><\/p>\n\n\n\n

\u2014 \u2014 \u2014<\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite?<\/strong>
Selfie<\/em>\u2019sid on laias laastus kolme sorti: n\u00e4idatakse end; n\u00e4idatakse, kellega koos ollakse; n\u00e4idatakse, kus ollakse. Ajendiks, nagu selfie puhul kombeks, edevus. V\u00f5i \u00f5igem oleks: ebakindlus, sotsiaalne positsioneerimine \u2014 enesekureeritud imago, hoolikalt valitud v\u00f5te enda elust. Mina, vastupidiselt, tegin t\u00e4iesti argip\u00e4evase selfie<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks?<\/strong>
Foto t\u00e4hendus \u00fcldiselt on laialivalguv teema. Kuid kindel on, et mida rohkem aega m\u00f6\u00f6dub, seda m\u00e4rgilisemat t\u00e4htsust foto omab.<\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
Foto \u00fcldises m\u00f5ttes ei ole eriti objektiivne. Konkreetne selfie<\/em>, minu arvates, peegeldab \u00fcsna t\u00e4pselt reaalsust. Ise peaksin seda objektiivseks, samas kui keegi teine n\u00e4eb siin midagi muud. Me vaatame ja m\u00e4rkame erinevaid asju fotol. Fotot on \u00fcsna raske objektiivselt v\u00f5tta, isegi kui eesm\u00e4rgiks on objektiivsus, mida see t\u00e4nap\u00e4eva (sotsiaal)meedias ei ole, eriti selfie<\/em> puhul. <\/p>\n\n\n\n


Hasso Krull: Tule, \u00f6\u00f6 pimedus, v\u00f5ta mind s\u00fclle: Barthes, Haneke, \u00d5unpuu<\/a><\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Esimene inimene. Hasso Krul. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Hasso Krull, luuletaja ja t\u00f5lkija, T\u00dcHI \u00f5ppej\u00f5ud. T\u00e4nu fotograafidest s\u00f5pradele aeg-ajalt esinenud ka modellina.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Tule, \u00f6\u00f6 pimedus, v\u00f5ta mind s\u00fclle: Barthes, Haneke, \u00d5unpuu<\/strong>
Roland Barthes\u2019i essee \u201eLa chambre claire<\/em>\u201c (e.k \u201eCamera lucida\u201c) vastandab korduvalt fotograafiat ja filmikunsti, eelistades esimest. Siiski leiab ta ka filmi juures \u00fche eelise, millest on juttu 23. ptk-s: ekraan ei olevat raam, vaid kattevari (pas un cadre, mais un cache<\/em>), sealt v\u00e4ljunud tegelane elab edasi ja teatav \u201epime ala\u201c topeldab lakkamatult filmi vaataja n\u00e4gemisv\u00e4lja (un \u201echamp aveugle\u201c double sans cesse la vision partielle<\/em>). Fotole annab Barthes\u2019i meelest sellise \u201epimeda ala\u201c alles punctum<\/em>, \u201epeen v\u00e4ljaspoolsus\u201c (hors-champ subtil<\/em>), mis v\u00f5imaldab justkui pildist v\u00e4lja astuda: ilma selleta j\u00e4\u00e4b foto \u00fcheseks ehk \u201eunaarseks\u201c (photo unaire<\/em>, mille n\u00e4idetena Barthes toob v\u00e4lja reportaa\u017ei ja pornograafia, 17. ptk).<\/p>\n\n\n\n

Ometi on \u00fchesus ka filmikunsti h\u00e4da. Tavaliselt p\u00f5hjustab selle valitsev narratiiv, tuntud muinasjutu-motiive varieeriv, teisendav ja \u00fcmberp\u00f6\u00f6rav jutustus (kangelane pannakse proovile, talle antakse imelist abi, ta maksab \u00f5iglaselt k\u00e4tte, vastassugupool tunnustab ja imetleb teda jne). Selline jutustus tekitab vaatajas tunde, et v\u00e4ljaspool kaadrit polegi midagi, s.t seal pole midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset. Niisugune ilmne viga muutub seet\u00f5ttu ise m\u00f5nede filmide teemaks. Sellised filmid hakkavad m\u00e4ngima \u201epimeda ala\u201c ja \u201epeene v\u00e4ljaspoolsusega\u201c, mille peavoolukino hooletusse j\u00e4ttis. Vaatlen j\u00e4rgnevalt kahte n\u00e4idet, Michael Haneke \u201eCach\u00e9\u201c ja Veiko \u00d5unpuu \u201eRoukli\u201c, mis v\u00e4ljaspoolsuse filmi teemaks v\u00f5tavad ja jutustuse topeldavad, luues teose, mida on raske ammendavalt \u00fcmber jutustada.<\/p>\n\n\n\n

\u2014 \u2014 \u2014<\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie just seal, kus te seda tegite?<\/strong>
S\u00fcgiskool on p\u00fchendatud Roland Barthes’ile ja tema esseele “Helekamber” ehk “Camera lucida”. Mulle tundus, et k\u00f5ige rohkem sarnaneb helekambrile vannituba, sellep\u00e4rast tegin pildi seal. Riietasin end n\u00f5nda, et v\u00f5iksin samas kost\u00fc\u00fcmis esineda ka Mammastes. See on minu elu esimene selfie<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks?<\/strong>
Foto on minu jaoks graafia, valguse kirjutatud kujutis. Barthes’i meelest oli foto maagiline, ja arvan, et see on nii ka t\u00e4nap\u00e4eval, kuigi n\u00fc\u00fcd on enamasti tegemist t\u00f5rjemaagiaga. T\u00f5rjemaagia heaks n\u00e4iteks on Facebook, kus keegi kunagi ei ole p\u00e4ris oma n\u00e4gu, v\u00f5i siis pannakse sinna m\u00f5ttetuid kujutisi, et kurivaime segadusse ajada. Teine hea n\u00e4ide on reisifoto: tundmatusse kohta sattudes teen sellest k\u00f5igepealt pildi, et saada ta oma v\u00f5imusesse.<\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
Foto kui maagiline akt on alati objektiivne, s.t ta on suunatud objektile. Kui foto oleks subjektiivne, siis oleks tegu pigem palvetamise ehk eneseabiga.<\/p>\n\n\n\n


S\u00fcgikooli “pidurdab” k\u00f5nejuht Silver Rattasepp<\/a><\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Silver Rattasepp. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Esinejate sisse ja v\u00e4ljajuhatamiseks on s\u00fcgiskooli k\u00f5nejuhiks Silver Rattasepp, tautoloog. <\/em>V\u00f5ttes arvesse Eesti Keele Instituudi n\u00f5uannet, ei kasuta me s\u00f5na <\/em>moderaator*, vaid uudiss\u00f5na <\/em>k\u00f5nejuht**.<\/em>
Ometi saaks k\u00f5nejuhi tegevuse selgituseks <\/em>kasutada ka <\/em>s\u00f5na <\/em>moderaator \u00f5igeid t\u00e4hendusi. T<\/em>ehnilises t\u00e4henduses peabki Silver aeglustama s\u00fcgiskooli esinejate tempot, pakkumaks hinget\u00f5mbeaega. V\u00f5i hoopis muusika t\u00e4henduses \u201eheli reguleerima\u201d, sest on ju s\u00fcgiskool kui oman\u00e4oline instrument, mille helipilt on oluline. Endise trummarina peaks Silver biiti tabama\u2026<\/em>
* Moderaator<\/a>
** K\u00f5nejuht<\/a><\/p>\n\n\n\n

\u2014 \u2014 \u2014
S\u00fcgiskool palus igalt esinejalt endlit\/<\/em>selfie\u2019t ning vastata k\u00fcsimustele. (K\u00fcsimuste interpreteerimine j\u00e4i vastajale.)<\/em><\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite?<\/strong>
Selle nurga alt \u00f5nnestus varjata k\u00f5ike seda, mida nii m\u00f5nigi naiivne pildistaja paljastab oma pildil talle endale m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4nud taustal.<\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks?<\/strong>
\u00dcks mu s\u00f5ber v\u00f5ttis kunagi kokku p\u00f5hjuse, miks ta ise kunagi pilte ei tee: “See on justkui m\u00e4letama sundimine.”<\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
Pedantlikult: m\u00f5istagi mitte. Objektiivsuse idee pole mingi suva “vastavus tegelikkusega”, vaid on seotud ennustatavuse ja korratavusega. Seega ilmselgelt sada selfie<\/em>‘t minust on teaduslikum kui \u00fcksainus.<\/p>\n\n\n\n


\u00d6\u00f6helitegijad Puumeister & Oja<\/a><\/h4>\n\n\n\n

Kui pimedaks l\u00e4heb, siis lugeda ja vaadata ei saa, kuid kuulata k\u00fcll. S\u00fcgiskooli \u00f6\u00f6helid valivad Ott Puumeister ja Martin Oja. Teistel j\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid k\u00e4e t\u00f5sta ja h\u00fcpata!<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Ott Puumesiter. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Ott Puumeister on Tartu \u00fclikooli semiootika doktorant. Uurimisteemadeks biov\u00f5im ja -poliitika \u2014kuidas inimeste elu muundub ja muudetakse esmat\u00e4htsaks poliitiliseks objektiks\/subjektiks. \u00dches\u00f5naga, inimene poliitilise olendina niiv\u00f5rd kuiv\u00f5rd ta on elusolend teiste elusolendite seas \u2014 ja mitte erinev ning eriline (nt keelelise v\u00f5imekuse poolest jne). Inimese sisemine loodus\/loomsus ilmneb biov\u00f5imu raames fundamentaalselt poliitilisena. <\/em><\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite? <\/strong>
See h\u00e4mar pilt on tehtud DJ Shadow ja Cut Chemisti tuuri Renegades of Rhythm Tallinna kontserdil. Shadow album “Endtroducing” aitas mul 90ndate teisel poolel m\u00f5ista, mis asi \u00fcle\u00fcldse on see, mida nimetatakse muusikaks. Kui tegelane, kes mu vormumises niiv\u00f5rd t\u00e4htis oli, materialiseerub, peab pildistima ruumis, milles ta seda tegi.<\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks? <\/strong>
Pilt olevikust samav\u00f5rd h\u00e4gune kui m\u00e4lestused minevikust.<\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
Selfie<\/em> kohta kuuleb ja n\u00e4eb pidevalt, et tegemist on nartsissismi ilminguga ja seet\u00f5ttu mingisuguse patoloogia s\u00fcmptomiga ja n\u00f5nda edasi. Hoopis p\u00f5nevama t\u00f5lgenduse annab Andr\u00e9 Gunthert, kelle jaoks on selfie \u00fcheks funktsiooniks objektiivsuse subjektiveerimine \u2014 st et objektiivsust sunnitakse m\u00e4ngima indiviidi reeglite j\u00e4rgi. N\u00e4iteks: monument, millega koos end pildistan, ei ole enam lihtsalt m\u00e4rk mingist lahingust ega ka lihtsalt mingisse kultuuriruumi kuuluv artefakt \u2014 n\u00fc\u00fcd on ta “omastatud” minu individuaalsesse konteksti. Selles m\u00f5ttes v\u00f5iks selfie olla just objektiivsena tajutava lammutamine \u2014 perspektiviseerimine (kui lubate n\u00f5nda koledat s\u00f5na).<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Marin Oja. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Martin Oja tegi esimesed pildid 4aastaselt Zenit-E ol\u00fcmpia-v\u00e4ljaandega. Kaadrisse j\u00e4i muru ja t\u00fckike jalgratast. Hiljem Martinist fotograafi ei saanud. Ta \u00f5ppis semiootikat, tegi paar filmi, kirjutas paar raamatut. N\u00fc\u00fcd teeb ta DJ Daysleeperi nime all Raadio 2s saateid ning m\u00e4ngib vahel pidudel muusikat. Ta on ka ringiga tagasi semiootika juurde j\u00f5udnud ja \u00f5pib doktorantuuris esimesel kursusel. <\/em><\/p>\n\n\n\n

1) Miks pildistasite selfie<\/em> just seal, kus te seda tegite? <\/strong>
T\u00e4pselt ei m\u00e4leta, see oli m\u00f5ned aastad tagasi. Vist oli tarvis dokumendipilti, muidu poleks selfie<\/em>‘t teinud. Panin statiivi \u00fcles ja tegin proovikl\u00f5psud, taust pole muidugi paigas. <\/p>\n\n\n\n

2) Mis on foto t\u00e4hendus teie jaoks? <\/strong>
M\u00f5nikord olen m\u00f5elnud, et foto lubab kunstnikul ruttu ja kerge vaevaga kaifi saada. Et oled midagi \u00e4ra teinud. P\u00e4ev on t\u00e4kkesse l\u00e4inud. Ega see nii lihtne muidugi pole. \u00dchel pool telje otsas on meisterlik lavastus, objekti ja valguse seadmine. Teisel pool p\u00f6\u00f6rane juhus, cartier-bressonilik pealesattumine. Vahele j\u00e4\u00e4vad aga need seitse miljardit, kes k\u00f5ik on \u00e4kitsi saanud fotograafideks. V\u00f5i r\u00e4\u00e4givad hoopis uut keelt, pealtn\u00e4ha lihtsat ja k\u00f5igile m\u00f5istetavat. <\/p>\n\n\n\n

3) Kas foto on objektiivne?<\/strong>
Tore oleks ju arvata, et objektiivist s\u00fcndinu peab objektiivne olema. Tegelikult on foto salakaval. Valetab paremini. Fotot ei osata vist praegugi niipalju kahtlustada kui tr\u00fckimeediat, kuigi fotokunsti algusest peale on olemas manipulatsioon. Ka filmikunsti juured on otsapidi manipulatsioonis ja animatsioonis. Ning selle k\u00f5rvalt v\u00f5rsuvad kohe ka Meli\u00e9si eriefektid. K\u00f5ige taga on muidugi see, et visuaalset infot inimene lihtsalt peab k\u00f5igepealt uskuma. Kahtlus tuleb alati takkaj\u00e4rele. See on geenidega kaasas. Muidu oleks meid k\u00f5iki maha l\u00f6\u00f6dud ja nahka pandud. <\/p>\n\n\n\n


S\u00fcgiskoolis saab osta raamatut “Camera lucida”<\/h3>\n\n\n\n
\"\"
“Camera lucida” \u2014 viiel erineval moel, kuid sama sisuga. Foto: Egon<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

T\u00e4nu EKA Kirjastusele on v\u00f5imalik s\u00fcgiskoolis osta eriti soodsa hinnaga \u00e4sja ilmunud Roland Barthes’i raamatut “Camera lucida: m\u00e4rkmeid fotograafiast”.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgiskoolis ostetud raamatu teeb eriliseks m\u00e4rgistus, mis tuletab raamatu avamisel alati meelde Barthesi 100. s\u00fcnnip\u00e4eva ja s\u00fcgiskooli. Valida on viie erineva kujundusega raamatu vahel (sisu on k\u00f5igil sama! \ud83d\ude42<\/p>\n\n\n\n

Raamatu hind s\u00fcgiskoolis on 11 eurot. Osta saab ainult sularahas.<\/p>\n\n\n\n

Raamatu toimetaja on Neeme Lopp, t\u00f5lkija Anti Saar ning kujundaja Indrek Sirkel. Vt ka raamatu esitlemisuudist<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

MEESKOND<\/h3>\n\n\n\n

XVI Semiootika S\u00fcgiskooli 2015 “Peitumus \/ N\u00e4htumus” korraldavad Semiootika\u00fcli\u00f5pilaste liit Semioon ja Eesti Semiootika Selts.<\/p>\n\n\n\n

\"\"

<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

S\u00fcgiskooli korraldustiimi kuuluvad Tartu \u00dclikooli semiootika\u00fcli\u00f5pilased Maris M\u00e4gi, Elo J\u00e4rv, Egon Erkmann ja Martin Teder.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Maris: Mis on selfie<\/em>? Peitumus n\u00e4htumuses v\u00f5i n\u00e4htumus peitumuses?<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
Elo: Kunagi \u00fctles inBoil kontserdil, et tal on Tartu sees oma Tartuke. Siin on minu Tartuke. Kus m\u00fc\u00fcril istudes tekib eriline tunne, miskip\u00e4rast. T\u00e4histasin seda tunnet selfie<\/em>ga.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
Egon: Kus siis veel, kui mitte 2015. aasta Eesti kultuurplakatite ees. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n
\"\"
Martin: See on minu rahu. See on koht kus ma puhkan. Ka seekord, s\u00f5itsin esimest korda vanaisa \u017diguliga sinna maakodusse ja otsustasin natuke enne kohale j\u00f5udmist selfie<\/em> teha. Olemas.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

M\u00f5tteid ja arvamusi v\u00f5ite jagada meiega:
maris.manna@gmail.com
egon.erkmann@gmail.com<\/p>\n\n\n\n

Kogu S\u00fcgiskooli visuaalne identiteet on Egoni loodud.<\/p>\n\n\n\n

T\u00c4ISTABAMUS<\/h3>\n\n\n\n

17. 10. 2015<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Vasakult: Maris, Egon (k\u00f5ige pikema k\u00e4ega), Martin ja Elo. Selfie.<\/em><\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Udune ja vihmane p\u00fchap\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5una Vanemuise ees, koht kus algas ja l\u00f5ppes s\u00fcgiskool. Osalejatele. <\/p>\n\n\n\n

Meile, korraldajatele, algas ju s\u00fcgiskool juba augustis. Andes enda k\u00e4e ja s\u00fcdame, lootsime \u00f5nnestumist. N\u00fc\u00fcd saame \u00f6elda: see \u00f5nnestus!<\/p>\n\n\n\n

Me t\u00e4name teid k\u00f5iki, kes te osalesite selles t\u00e4henduslikus, kohati improvisatsioonilises s\u00fcgiskoolis. Meid oli kokku 66. See osalejatearv v\u00f5tab siiani s\u00f5natuks.<\/p>\n\n\n\n

Kuid s\u00fcgiskooli l\u00f5ppedes ei ole s\u00fcgiskool veel l\u00e4bi! J\u00e4lgige uudisvoogu kindlasti edasi, sest taasavaldamisele tulevad (analoog)fotod ja ettekanded.<\/p>\n\n\n\n

\u00c4rge siis j\u00e4rgmise aasta s\u00fcgiskooli maha magage! \ud83d\ude09<\/p>\n\n\n\n

Toetajad:<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n
\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

XVI Semiootika S\u00fcgiskool pealkirjaga \u201ePeitumus\/N\u00e4htumus\u201d toimub 14.\u201315. novembril 2015 Mammaste tervisespordikeskuses P\u00f5lva k\u00fclje all. S\u00fcgiskooli pealkiri \u201ePeitumus\/N\u00e4htumus\u201c viitab visuaalse maailma…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":236,"parent":30,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/235"}],"collection":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=235"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/235\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":350,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/235\/revisions\/350"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/236"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}