2.-3.05. 2009 Mooste m\u00f5isakompleksis
<\/p>\n\n\n\n
X kevadkooli teemaks on m\u00e4ng. Teatud m\u00f5ttes on siin tegemist Tartu-Moskva semiootikakoolkonna p\u00e4randi avastamisega. Juri Lotman pidas m\u00e4ngu oluliseks kultuurin\u00e4htuseks, tema kontseptsioonis on m\u00e4ng eriliselt rikas, kahekordset t\u00e4hendust omav tegevus. M\u00e4ng on erilist laadi tunnetus, mitte aga tunnetusele vastanduv n\u00e4htus \u2013 m\u00e4ng on otseses seoses tegelikkusega suhestumisega, mitte aga eemaldumine tegelikkusest.<\/p>\n\n\n\n
Kultuurisemiootilises m\u00f5ttes on m\u00e4ng lahutamatus seoses kujutlusv\u00f5ime, keelev\u00f5ime ja kunstiga. Tavak\u00e4itumise seisukohast on m\u00e4ngimine loomulik elu osa. Samas m\u00f5istena on m\u00e4ng suhteliselt v\u00e4he kontseptualiseeritud.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4ngu olemuse t\u00e4psema m\u00e4\u00e4ratlemise kaudu on v\u00f5imalik kultuuri tuumn\u00e4htuste ja igap\u00e4evaste praktikate t\u00f5husam kirjeldamine.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4ng on t\u00e4htis nii inimestel kui paljudel teistel loomadel. M\u00e4ngu funktsioon ja olemus on inimeste ja teiste loomade elus sarnane, m\u00e4ng \u00fchendab inimesi ja loomi.<\/p>\n\n\n\n
M\u00e4ngu uurimine ei ole isoleeritult inimesele ainuomase uurimine \u2013 n\u00e4htus mis on nii oluline inim\u00fchiskonna mitmetel tasanditel on osa ka paljude loomade elust. \u00dchtlasi on m\u00e4ngulised mudelid m\u00e4nguteooriana osa teadusest endast, nii et m\u00e4ng haarab ka metatasandit ja metodoloogiat.<\/p>\n\n\n\n
S\u00fcgiskooli eesm\u00e4rgiks on m\u00e4ngu t\u00e4htsuse ja t\u00e4henduse selgitamine kultuurin\u00e4htusena, elun\u00e4htusena ja mudelina teaduses. Kuiv\u00f5rd m\u00e4ngu m\u00f5istele ei ole seni semiootikas leitud uurimises h\u00e4sti rakendatavat definitsiooni, on \u00fcheks loodetavaks tulemiks m\u00e4ngu m\u00f5iste t\u00e4psem defineerimine. <\/p>\n\n\n\n
Vestlused ja arutelu toimuvad Mooste m\u00f5isa peahoones, toitlustamine on korraldatud m\u00f5isa k\u00f6\u00f6gi poolt. \u00d5htuse peo tarbeks avab oma uksed hobusetall. \u00d6\u00f6bimine Mooste p\u00f5hikooli p\u00f5randal, palume kaasa v\u00f5tta oma magamiskotid ning matid.
<\/p>\n\n\n\n
3.-4.11. 2007 Kiidj\u00e4rvel<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4navune teemavalik on inspireeritud semiootika osakonna \u00fclikooli struktuuris \u00fcmberpaigutumisega seoses taaskord ilmnenud k\u00fcsimusest semiootika olemuse kohta, ja ta v\u00f5imaliku fundamentaalse praktilisuse kohta.<\/p>\n\n\n\n
Semiootikat on kirjeldatud teadusena, metodoloogiana, doktriinina, ent s\u00fcvenenumalt l\u00e4biarutamata on seni k\u00fcsimus tema v\u00f5imalikust eksistentsiaalsest v\u00e4\u00e4rtusest. Sestap k\u00fcsimegi n\u00fc\u00fcd, kas semiootika v\u00f5iks toimida elamise mustri leidmise juhisena. K\u00fcsime, mil m\u00e4\u00e4ral semiootilise l\u00e4henemise l\u00e4bi v\u00f5ib olla v\u00f5imalik elada kvalitatiivselt teistsugusel viisil, luua ehk koosk\u00f5lalisem muster, elada m\u00f5istvamalt. <\/p>\n\n\n\n
Samuti k\u00fcsime, kas taolise mustri looja v\u00f5ib olla p\u00f5imitud erilisest sotsiaalsest vastutusest. <\/p>\n\n\n\n
Arutelu ja ettekanded toimuvad Kiidj\u00e4rve raamatukogus, toitlustamine on korraldatud Kassioru k\u00fclalistemajas jalutusk\u00e4igu kaugusel raamatukogust. \u00d6\u00f6bimine Kiidj\u00e4rve raamatukogu p\u00f5randal, palume kaasa v\u00f5tta oma magamiskotid ning matid.
<\/p>\n\n\n\n
Seekordse s\u00fcgiskooli temaatika tulenes vajadusest vahetada m\u00f5tteid semiootika ning semiootiku rolli \u00fcle \u00fchiskonnas ning teiste teaduste keskel. Mitmed semiootilised ekspertiisid ja uurimused on hiljuti p\u00e4lvinud avalikkuse ja v\u00f5imustruktuuride suurt t\u00e4helepanu. Sellest tulenevalt on vajalik diskuteerida semiootika sotsiaalse vastutuse ja uurimuste tulemusi m\u00f5jutava metodoloogia \u00fcle. <\/p>\n\n\n\n
3. novembril Tartus, 4 ja 5 novembril K\u00e4\u00e4rikul toimunud VIII semiootika s\u00fcgiskool haakus semiootikas kui teaduses hetkel aktuaalsete teemadega kuid seda populaarses vormis. Kui varasemates s\u00fcgiskoolides on tegeletud erinevate kultuurin\u00e4htuste semiootilise anal\u00fc\u00fcsiga, siis seekord oli p\u00f5hir\u00f5hk semiootilise anal\u00fc\u00fcsimeetodite endi omadustel ning viisidel, kuidas need m\u00f5jutavad uurimisobjekti. T\u00f6\u00f6 k\u00e4igus tugineti uurimuste koostamisel saadud kogemusele, selle juures tekkinud probleemidele ning vaagiti semiootikale omaseid metodoloogilisi printsiipe. <\/p>\n\n\n\n
S\u00fcgiskool toimus seega kolmel p\u00e4eval, millest iga omas kindlat eesm\u00e4rki. <\/p>\n\n\n\n
Esimese p\u00e4eva eesm\u00e4rgiks oli tutvustada osalejatele metodoloogia uurimise erinevaid kirjeldusv\u00f5imalusi, samuti v\u00f5imalikke l\u00e4henemisi semiootika metodoloogiale. Ettekannetele j\u00e4rgnes plenaardiskussioon. Esimesest p\u00e4evas toimus video\u00fclekanne internetis, huvilistel oli v\u00f5imalik esinejatele reaalajas e-mail\u2019i teel k\u00fcsimusi esitada. <\/p>\n\n\n\n
Teisel p\u00e4eval toimus t\u00f6\u00f6 j\u00e4rgnevates sektsioonides: <\/p>\n\n\n\n
Kunst: \u201cTantsu kirjeldamise keeled\u201d
\u00dchiskond: \u201cVaated Eesti identiteedi konstrueerimisele l\u00e4hiajaloo kontekstis\u201d
Loodus: \u201cKus algab semioos? Kas semioos esineb kvandi-, aatomi-, molekuli-, raku-, elusorganismi- v\u00f5i kultuuri tasandil\u201d
<\/p>\n\n\n\n
Sektsioonides esitati sama objekti vaatlemiseks komplementaarseid vaatepunkte, millele j\u00e4rgnes arutelu nende uurimuste metodoloogiliste aspektide teemal. <\/p>\n\n\n\n
Kolmandal p\u00e4eval tehti kokkuv\u00f5tted teise p\u00e4eva aruteludest ning s\u00f5nastati s\u00fcgiskooli kokkuv\u00f5tvad teesid.
<\/p>\n\n\n\n
Teema valikul on l\u00e4htutud asjaolust, et kuigi 20. sajandi m\u00f5testamine algas juba nimetatud sajandi teisel poolel, ei saa seda t\u00e4naseks mingilgi viisil ammendatuks lugeda. Vastupidi \u2014 20. sajandi teaduse, kirjanduse, filosoofia, ajaloo ja seel\u00e4bi kogu kultuuriloo m\u00f5ju tervikuna on endiselt p\u00fcsiv ning paljuski keskne. <\/p>\n\n\n\n
20. sajandist pidi saama inimkonna \u00f5itsengu ajastu; sajand, mil inimene ja teadus pidid saavutama v\u00f5idu looduse \u00fcle. Samas leidus juba sajandi alguses ka teistsuguseid t\u00f5lgendusi: uus aastasada pidi olema languse, h\u00e4vingu ajaj\u00e4rk. <\/p>\n\n\n\n
Eesti jaoks m\u00e4rgistavad 20. sajandit eelk\u00f5ige revolutsioonid, s\u00f5jad ja kannatused, v\u00f5\u00f5rv\u00f5imude vahetumised, ent ka omariikluse s\u00fcnd ning taass\u00fcnd. Muutused \u00fchiskondlikus korras on aga alati kaasa toonud varem olnu, aja- ning kultuuriloo \u00fcmbervaatamise, \u00fcmberm\u00f5testamise. <\/p>\n\n\n\n
Vaatamata p\u00fcsivatele m\u00f5judele annab k\u00e4esolev 21. sajand v\u00f5imaluse esimesteks 20. sajandi kultuuriloo terviklikeks vaatlusteks, 20. sajandi m\u00f5testamise m\u00f5testamiseks. Viimase l\u00e4biviimiseks on s\u00fcgiskooli korraldajad valinud kolm kultuuriloo valdkonda \u2014 kirjanduse, ajaloo ja filosoofia, mida erinevate \u00f5ppej\u00f5udude juhtimisel vaadeldakse \u00fcli\u00f5pilastest ja asjatundjatest koosnevates sektsioonides. Sektsioonide t\u00f6\u00f6 esimene pool on m\u00f5eldud m\u00f5ne konkreetsema ettekande kuulamisele, teises osas p\u00fc\u00fctakse arendada \u00fcldisemat arutelu antud 20. sajandi kultuuriloo valdkonna suhtes. Tulenevalt terviklikkuse p\u00f5him\u00f5ttest \u00fcritatakse aruteludes eraldi keskenduda 20. sajandi kultuuri eel-, kesk- ja j\u00e4relloo eristamisele ja\/v\u00f5i aruteludele selle v\u00f5imalikkusest.
<\/p>\n\n\n\n
T\u00e4nases Eesti kultuuriruumis on \u201cideoloogia\u201d m\u00f5iste t\u00e4hendusv\u00e4li endiselt tugevasti risustatud totalitaarse v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu ametliku propaganda poolt loodud t\u00e4hendustega. V\u00f5ibolla just seet\u00f5ttu on m\u00f5iste \u201cideoloogia\u201d paljulubav kultuuri- ja \u00fchiskonnakriitiline potentsiaal j\u00e4\u00e4nud Eestis siiani vajaliku t\u00e4helepanuta, sellal kui kultuurin\u00e4htuste ideoloogiliste aspektide kirjeldamisel on olemas pikk, viljakas ning \u00fcha edasi arenev traditsioon \u00f5htumaises m\u00f5tlemises.
S\u00fcgiskooli sektsioonide programmiliseks l\u00e4htepunktiks on \u201cideoloogia\u201d definitsioonide ja nendega seotud l\u00e4henemiste mitmekesine skaala \u2013 alates ideedeteadusest, l\u00e4bi marksistliku klassiideoloogia m\u00f5iste kuni hegemoonia ja p\u00f5rkuvate grupispetsiifiliste maailmavaadete ning m\u00e4rgiliste praktikate uurimiseni. Iga uurija teeb oma valiku vastavalt uurimisobjektile ning maailmavaatelistele eelistustele. <\/p>\n\n\n\n
S\u00fcgiskooli t\u00f6\u00f6 jaotub viide sektsooni: meedia, rahvakultuur, populaarteaduslik kirjandus, teater, roheline m\u00f5tlemine. Neil teemadel peavad ettekandeid Andres K\u00f5nno, Maarja L\u00f5hmus, Mare K\u00f5iva, Piret Kuusk, Jaanus Rohumaa, Marek Strandberg.
<\/p>\n\n\n\n
Seekordses s\u00fcgiskoolis p\u00fc\u00fcame erinevate valdkondade kaudu anal\u00fc\u00fcsida uue ja vana Euroopa vastandamise v\u00f5i \u00fchendamise tingimusi. Ettekannetes ning sektsioonides m\u00f5testatakse Euroopa ruumilisi, ajalisi ja semiootilisi piirjooni. Uurime, millised v\u00f5iksid olla Euroopa kultuuriruumi \u00fchtseks siduvad tunnused ning kui m\u00f5ttekas on \u201cuue\u201d ja \u201cvana\u201d konstruktsioon Euroopa kultuuri anal\u00fc\u00fcsis. Millised Eesti kultuurijooned liidavad meid Euroopaga ja millised mitte? <\/p>\n\n\n\n
S\u00fcgiskoolis oli seitse sektsiooni: <\/p>\n\n\n\n
I. Cyborgs. II. T\u00f5lkesemiootika. III. Filmisemiootika. IV. Klassikaline muusika. V. Religioon muutuvas Euroopas. VI. Eesti identiteet ja Euroopa. VII. Arhitektuuri t\u00e4hendused. 2.-3. novembril 2002.a. toimus P\u00f5ltsamaal neljas semiootika s\u00fcgiskool, kus taas aeti eesti asja, semiootikast r\u00e4\u00e4kimata. Ettekannetes avaldasid oma m\u00f5tteid inimesed, kes on tegelenud kultuurianal\u00fc\u00fcsis suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral \u00e4\u00e4realadele sunnitud teemadega, mis ometi m\u00e4ngivad olulist rolli kultuurimustrite loomisel t\u00e4nap\u00e4evases Eestis.<\/p>\n\n\n\n I. P\u00e4rimuskultuur ja kaasaegne kultuur II. Kaasaegne teoreetiline arheoloogia ja semiootika. III. \u201cCheck out\u201d ja \u201cAhasveeruse uni\u201d kui eesti \u00fchiskonna erinevate suundumuste peegeldused kirjanduses. IV. Enesereklaam ja eneseiroonia. V. Kaasaegne kunst ja selle ilmingud Eestis. VI. Muusikakultuur ja populaarkultuur. V semiootika s\u00fcgiskooli teemaasetus l\u00e4htus kultuurist kui tervikruumist. Olles \u00fchtlasi tervik, on kultuur samaaegselt erinevate allkeelte, alls\u00fcsteemide ja semiootiliste koosluste kogum, nende toimimise keskkond. Semiootika s\u00fcgiskooli eesm\u00e4rk on vaadelda eesti kultuuri kui tervikkooslust, kus suhestuvad erinevad kunstikeeled, rahvuskultuurid, eri v\u00e4ljendusvahendid ja erinevad ideoloogiad. Sellise l\u00e4henemise saavutamiseks ongi s\u00fcgiskooli t\u00f6\u00f6 jaotatud erinevatesse sektsioonidesse, mis k\u00e4sitlevad p\u00e4rimus- ja populaarkultuuri, arheoloogia, t\u00e4nap\u00e4eva kirjanduse sotsiaalsete suundumuste, kaasaegse kunsti jm probleeme ning mille arutelutulemuste kokkuv\u00f5te \u00fchisdiskussioonil peaks andma meile valdkondade s\u00fcvaanal\u00fc\u00fcsist rikastatud \u00fcldpildi t\u00e4nap\u00e4eva eesti kultuuri suundumustest. Selline l\u00e4henemine tugineb Juri Lotmani semiosf\u00e4\u00e4ri m\u00f5istele ning on seega koosk\u00f5las ka Tartu-Moskva semiootikakoolkonna varasemate traditsioonidega. X SEMIOOTIKA S\u00dcGISKOOL : M\u00c4NGULT ONGI P\u00c4RIS 2.-3.05. 2009 Mooste m\u00f5isakompleksis X kevadkooli teemaks on m\u00e4ng. Teatud m\u00f5ttes on siin tegemist…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":30,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/188"}],"collection":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=188"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/188\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":344,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/188\/revisions\/344"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=188"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Ettekandjad Anne Kull<\/strong>, Berk Vaher<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Jaak R\u00e4hesoo<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Ilmar Raag<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Toomas Siitan<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Ringo Ringvee<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Raivo Vetik<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Mart Kalm<\/strong>
<\/p>\n\n\n\nIV SEMIOOTIKAS\u00dcGISKOOL : KAASAEGNE EESTI KULTUUR JA KULTUURITEOORIA
<\/h3>\n\n\n\n
Anzori Barkalaja<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Marge Konsa<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Kati Lindstr\u00f6m <\/strong><\/p>\n\n\n\n
Peeter Linnap<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Mari Sobolev<\/strong><\/p>\n\n\n\n
T\u00f5nis Kahu<\/strong><\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"