{"id":185,"date":"2019-10-17T16:25:47","date_gmt":"2019-10-17T16:25:47","guid":{"rendered":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/?page_id=185"},"modified":"2019-10-17T21:25:19","modified_gmt":"2019-10-17T21:25:19","slug":"xix-semiootika-sugiskool","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/sugiskoolidest\/xix-semiootika-sugiskool\/","title":{"rendered":"XIX SEMIOOTIKA S\u00dcGISKOOL"},"content":{"rendered":"\n

MEEDIUM ONGI S\u00d5NUM

<\/h4>\n\n\n\n

3.-4. november 2018, Taevaskoja Puhkekeskus<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4navune s\u00fcgiskool t\u00f5ukub Marshall McLuhani kuulsast teesist ning v\u00f5tab uurida, kuidas m\u00f5juvad ja mida m\u00f5jutavad eri meediumid humanitaarias \u00fcldisemalt.<\/p>\n\n\n\n

Mullu m\u00f6\u00f6dus 50 aastat McLuhani vahest et kuulsaima teose, \u201cMeedium ongi s\u00f5num\u201d ilmumisest. Selle p\u00f5hitees ei t\u00e4henda autori s\u00f5nul enamat, \u201ckui et mis tahes meediumi isiklikud ja sotsiaalsed tagaj\u00e4rjed tulenevad sellest uuest m\u00f5\u00f5tkavast, mille iga laiendus v\u00f5i uus tehnoloogia meie tegemistesse toob.\u201d Nende ridade esmatr\u00fckist saati on uusi tehnoloogiaid lisandunud aga kaelamurdvas tempos, mistap tundub paslik korra aeg maha v\u00f5tta ja reflekteerida, kuidas s\u00f5ltub s\u00f5numi sisu meediumist, mille abil seda esitatakse.<\/p>\n\n\n\n

Kuiv\u00f5rd humanitaarias n\u00e4ib praegu domineerivat nimelt visuaalsus ja digitaalsus, on s\u00fcgiskooli \u00fcheks teemaks nende suhe traditsiooniliste vormidega, ent ka digitaalse maailma \u00fclesehitus ja m\u00f5ju. Arutatakse ka eri meediumite erip\u00e4rade, informatsiooni edastamise ja kodeerimise viiside \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Loengu peavad: Marek Tamm<\/strong>, Daniele Monticelli<\/strong>, Alar Kilp<\/strong>, Mihkel Kunnus<\/strong>, Piret Viires<\/strong>, Eno T\u00f5nisson<\/strong>, Kalev Rajangu<\/strong>, Kaire Maimets<\/strong>, Helena Tulve<\/strong>, Maarja Ojamaa<\/strong>, Marek Volt<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks leiab k\u00f5igi eelduste kohaselt aset ka lauatennise turniir ning toimub filosoofide ja semiootikute filmiklubi seanss – telesarja “Pank” episoodi vaatamine ja vestlus Tarmo J\u00fcristo<\/strong>ga.<\/p>\n\n\n\n

Seekordne s\u00fcgiskool t\u00f5ukub Marshall McLuhani kuulsast teesist \u201cMeedium ongi s\u00f5num\u201d\u00a0ning v\u00f5tab uurida, kuidas m\u00f5jutavad\u00a0eri meediumid s\u00f5numit ennast. Samuti tuleb juttu visuaal-digitaalsest p\u00f6\u00f6rdest humanitaarteadustes.
<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Koduleht<\/a><\/p>\n\n\n\n


PILDIMEENUTUS<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n


AJAKAVA
<\/h3>\n\n\n\n

Laup\u00e4ev, 3. november<\/h4>\n\n\n\n

8:45 kogunemine Vanemuise teatri alumises parklas
9:00 start Taevaskoja puhkekeskuse poole
09:45 saabumine, asjade lahti pakkimine
10:00 Tervituss\u00f5nad\u00a0Timo Maranilt<\/strong>\u00a0ja korraldajatelt + kohv
10:15 \u2013 11:00\u00a0Marek Tamm<\/strong>\u00a0\u201cMis saab humanitaariast posthumanismi ajastul?\u201d
11:15 \u2013 12:00\u00a0Daniele Monticelli<\/strong>\u00a0\u201cMoodne humanitaaria\u201d
12:30 \u2013 13:15\u00a0Alar Kilp<\/strong>\u00a0\u201eKuidas poliitikat \u00f5petada\/\u00f5ppida, kui klassiruumis v\u00f5idab Sokratese m\u00f5istusp\u00e4rane loogika, ent (poliitilises) elus\u2026\u201c<\/p>\n\n\n\n

13:15 \u2013 14:30 l\u00f5una<\/p>\n\n\n\n

14:30 \u2013 15:15\u00a0Mihkel Kunnus<\/strong>\u00a0\u201cMida teeb inimesega raamat\u201d
15:30 \u2013 16:15\u00a0Piret Viires<\/strong>\u00a0\u201cDigitaalne kirjandus\u201d
16:15 \u2013 17:00 kohvipaus\/lauatennise turniir huvilistele
17:00 \u2013 17:45\u00a0Maarja Ojamaa<\/strong>\u00a0\u201cMetaandmed ongi s\u00f5num\u201d
18:00 \u2013 18:45\u00a0Kalev Rajangu<\/strong>\u00a0\u201cKogupere-kapitalism barokse digitalismi saastamollis\u201d<\/p>\n\n\n\n

19:00 \u2013 20:00 \u00f5htus\u00f6\u00f6k<\/p>\n\n\n\n

20:15 \u2013 22:30 FLSE filmiklubi seanss \u2013 k\u00fclas\u00a0Tarmo J\u00fcristo\u00a0<\/strong>ja seriaal \u201cPank\u201d
22:30 Meelelahutusprogramm, saun ja lauam\u00e4ngud.<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchap\u00e4ev, 4. november<\/h4>\n\n\n\n

9:30 hommikus\u00f6\u00f6k
10:30 \u2013 11:15\u00a0Kaire Maimets<\/strong>\u00a0\u201cMuusika kui meedium ja s\u00f5num\u201d
11:30 \u2013 12:15\u00a0Helena Tulve<\/strong>\u00a0\u201cKujund? S\u00fcmbol? T\u00e4hendus? \u2013 l\u00e4bi\u00a0muusikapraktiku prisma\u201d
12:15 \u2013 12:45 kohvipaus
12:45 \u2013 13:30\u00a0Eno T\u00f5nisson<\/strong>\u00a0\u201cProgrammeerimine. Reeglid. Valikud. Vabadus.\u201d
13:45 \u2013 14:30\u00a0Marek Volt<\/strong>\u00a0\u201cKuidas m\u00e4\u00e4ratleda esteetilist \u2026?\u201d
14:30 S\u00fcgiskooli kokkuv\u00f5tted
~15:15 lahkumine Tartu poole\u00a0<\/p>\n\n\n\n


ESINEJAD<\/h3>\n\n\n\n

Kalev Rajangu “Kogupere-kapitalism barokse digitalismi saastamollis”<\/h4>\n\n\n\n
\"\"
Kultuuriakadeemia pilt, \u00f6\u00f6\u00fclikooli loengu salvestamisel.<\/figcaption><\/figure><\/div>\n\n\n\n

Koostis:
Digitalism ja klassikalised dualismid (ja)
biosemiootiline digitaalne neurokapitalism (ja)
digitaliseerumisprojekt\/seksualiseerumisprojekt (ja)
digitaalne totalitarianism\/panoptikum 360\u00b0 (ja)
radikaliseerumine ja re-tribaliseerumine (ja)
t\u00fchi juhtimispult.<\/p>\n\n\n\n


Eno T\u00f5nisson “Programmeerimine. Reeglid. Valikud. Vabadus”<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Eno T\u00f5nisson on Tartu \u00dclikooli arvutiteaduse instituudi lektor. Kaitses doktorit\u00f6\u00f6 2017. aasta l\u00f5pus. Ta on \u00f5petanud matemaatikat ja informaatikat ning nende \u00f5petamist. Viimastel aastatel on koos kolleegidega korraldanud ka eestikeelseid programmeerimise e-kursusi (“Programmeerimisest maal\u00e4hedaselt”, “Programmeerimise alused”, “Programmeerimise alused II”).<\/p>\n\n\n\n

Programmeerimine ehk programmeerimiskeeles kirjutamine on levinud l\u00e4henemine, mille abil arvuteid t\u00f6\u00f6le k\u00e4sutada. Kui anda arvutile (mis v\u00f5ib olla integreerunud v\u00e4ga erinevatesse seadmetesse) k\u00e4sk \u201ckeeda mulle kannut\u00e4is teed\u201d, ei pruugi teed siiski saada, sest see k\u00e4sk v\u00f5ib olla arvutile arusaamatu. Arvutid kui v\u00e4ikestest juppidest ehitatud masinad suudavad esialgselt sooritada ainult v\u00e4ga lihtsaid tegevusi nagu n\u00e4iteks kahe arvu liitmine ja tulemuse s\u00e4ilitamine. Keerukam k\u00e4sk on v\u00f5imalik ainult mitme lihtsama k\u00e4su sooritamise abil. Kui me anname sellele k\u00e4sule nime ja hoiame k\u00e4su alles, saame me seda kasutada teiste k\u00e4skude osana. L\u00f5puks saavutame olukorra, kus \u00fcks k\u00e4sk teebki seda, mida me l\u00f5puks tahtsime. Lihtsaimaid k\u00e4ske kombineerides saame luua k\u00e4su \u201ckeeda mulle kannut\u00e4is teed\u201d, mis n\u00e4iteks r\u00f6stib meile r\u00f6stsaia. Arvuti ainult t\u00e4idab k\u00e4ske, nende sisulise korrektsuse eest vastutab programmeerija. Programmeerimiskeeleks nimetame keeles\u00fcsteemi, mille abil on v\u00f5imalik arvutile k\u00e4ske anda. Programmeerimiskeeli on loodud terve hulk, sarnaselt inimkeelega on m\u00f5ned teistest palju levinumad. Igas programmeerimiskeeles on oma reeglistik, mille vastu eksides programm kas ei k\u00e4ivitu \u00fcldse v\u00f5i toimib valesti. Reeglid on ranged – ka \u00fcks puuduv t\u00fchik v\u00f5i liigne kirjavahem\u00e4rk v\u00f5ib programmi \u00e4ra rikkuda. S\u00fcntaktiliselt katkised programmid on tihti kergesti parandatavad, samuti juhivad programmeerimiskeskkonnad juba programmi koostamise ajal v\u00f5imalikele ebakohtadele t\u00e4helepanu. Lisaks rangetele keelereeglitele on programmide kirjutamisel v\u00e4lja kujunenud erinevad stiilid, kombed ja soovitused. Kuigi programm v\u00f5ib toimida ka neid eirates on neid j\u00e4rgides teistel programmeerijatel ja autoril endal programmist lihtsam aru saada. N\u00e4iteks on programmeerijal muutujale v\u00f5i funktsioonile nime valimisel p\u00f5him\u00f5tteliselt suur vabadus, kuniks s\u00fcntaks on korrektne. Praktikas on m\u00f5tet kasutada sellist nime, mis kirjeldaks nimetatava olemust ja sisu, olles samal ajal loetavalt l\u00fchike. Kui n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgida reegleid ja soovitatavalt ka stiili, kombeid ning soovitusi, on meie k\u00e4es v\u00e4ga v\u00f5imas vahend. Vormingu m\u00f5ttes lihtsa teksti (t\u00e4he-, numbri-, tehte- ja kirjavahem\u00e4rgid, t\u00fchikud ja reavahetused) abil saab panna asju juhtuma: nii Google\u2019i otsimootor kui Facebooki suhtlusv\u00f5rgustik on ehitatud \u00fcles v\u00e4ikestest programmiosadest. T\u00f5si k\u00fcll, et nende taga on tuhandeid tunde arendust\u00f6\u00f6d (Google\u2019il on \u00fcle kahe miljardi rea koodi). Aga juba suhteliselt v\u00e4ike programmeerimisoskus annab vabaduse – v\u00e4ljendusvabaduse. Ettekandes k\u00e4sitleme m\u00f5nda konkreetset n\u00e4idet, mida inimesed on kursuste l\u00f5pus teinud. N\u00e4iteks programm, millega saab teatud m\u00e4\u00e4ral anal\u00fc\u00fcsida kirjandusteost, nt “T\u00f5de ja \u00f5igust”. Arutame, kellele on vaja (kasv\u00f5i elementaarset) programmeerimisoskust ja kuidas seda saada? Miks sajad ja isegi tuhanded inimesed osalevad meie eestikeelsetel programmeerimise MOOCidel? Ettekande alguses ei ole eelnev programmeerimisoskus n\u00f5utud. K\u00fcll ettekande jooksul vajalikud oskused tulevad.<\/p>\n\n\n\n


Marek Tamm “Mis saab humanitaariast posthumanismi ajastul?”<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eva inimolu kujundavad k\u00f5ige enam \u00f6koloogilised ja tehnoloogilised arengud, need on seadnud k\u00fcsimuse alla humanismi p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused, millel on p\u00fcsinud moodne humanitaarteadus. P\u00e4evakorral on \u00fcleskutsed \u00fcletada inimkeskne maailmapilt (posthumanism) ja parendada inimest tehnoloogia toel (transhumanism). Mis on selliste \u00fcleskutsete tagaj\u00e4rjed humanitaarsele uurimist\u00f6\u00f6le? Millised on humanitaaria v\u00e4ljavaated posthumanismi ja transhumanismi ajastul? Kas humanitaaria pakub lahendust t\u00e4nap\u00e4eva \u00f6koloogilistele probleemidele v\u00f5i on ise \u00fcks selle probleemi peamisi p\u00f5hjustajaid? Ettekanne v\u00f5tab arutada nende ja teiste teemaga seotud k\u00fcsimuste \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n


Piret Viires “Kirjandus ja k\u00fcberuum. Digitaalse kirjanduse v\u00f5imalusi”<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Seoses digitaalhumanitaaria v\u00f5iduk\u00e4iguga viimasel aastak\u00fcmnel on paljude k\u00e4sitluste keskmesse t\u00f5usnud ka digitaalselt s\u00fcndinud (born-digital) kirjandusn\u00e4htused, mida on nimetatud digitaalseks ehk elektrooniliseks kirjanduseks. Digitaalset kirjandust on loodud ja uuritud alates 1980. aastate l\u00f5pust ja defineeritud valdavalt kui oluliste kirjanduslike tunnustega teost, mis kasutab \u00e4ra arvutitehnoloogia v\u00f5imalusi. Enamasti iseloomustab digitaalset kirjandust kas h\u00fcpertekstuaalsus, eri meediumite \u00fchendamine (nt kirjalik tekst, pilt, video, heli) v\u00f5i ka interaktiivsus, lugejate aktiivne roll sedalaadi kirjandusteoste lugemisel. 21. sajandil v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida lisaks sotsiaalmeedia kirjandusest (nt tviteratuur, Facebooki ja Tumblri luule, kirjanduslikud blogid jms). Tulevikuperspektiivina v\u00f5iks ennustada, et potentsiaali uuteks ja \u00fcllatavateks kirjandusn\u00e4htusteks saaks olla virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse tehnoloogia kasutamisel. Sellised arengud aktualiseerivad aga kirjanduse piiride teema ja t\u00f5statavad k\u00fcsimuse, millal on kirjandus veel \u00fcldse kirjandus.<\/p>\n\n\n\n


Mihkel Kunnus “Mida teeb\u00a0inimesega raamat?”\u00a0<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Mihkel Kunnus on eesti semiootik, publitsist,\u00a0esseist ja\u00a0kirjanduskriitik.<\/p>\n\n\n\n

Tema ettekandes kuuleme kirjalikkuse\u00a0ja\u00a0lugemise erilisusest teiste kommunikatsiooniviiside juures. Saame\u00a0vastuse k\u00fcsimusele, kas digirevolutsioon\u00a0on tegelikult hoopis analoogrevolutsioon ja\u00a0kas palju videosid vaadanud inimene on sama,\u00a0mis palju lugenud inimene. \u00dchtlasi kuuleme\u00a0sellest, milline t\u00e4htsus on info vastuv\u00f5tu\u00a0tempol ja\u00a0kas jalgrattatrennis peaks olema\u00a0mootorrattad.<\/p>\n\n\n\n


Alar Kilp \u201eKuidas poliitikat \u00f5petada\/\u00f5ppida, kui klassiruumis v\u00f5idab Sokratese m\u00f5istusp\u00e4rane loogika, ent (poliitilises) elus\u2026\u201c<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

T\u00f5de on inimsuhetes kindlasti oluline, ent milline t\u00f5de v\u00f5imu- ja inimsuhetes toimib? Kas “t\u00f5e kriteeriumid”, mida kasutame akadeemilises arutluses ja kirjat\u00f6\u00f6s kattuvad nende kriteeriumitega, mida rakendame (ala)teadlikult v\u00e4ljaspool klassiruumi? Kas 2016. aastal j\u00f5udsime “t\u00f5ej\u00e4rgse, t\u00f5ep\u00f5hjata” poliitika ajastusse? Kuidas t\u00f5e-liselt t\u00e4nases poliitikas osaleda?Teemat avab Tartu \u00dclikooli v\u00f5rdleva poliitika lektor ja riigiteaduste bakalaureuse\u00f5ppe programmijuht Alar Kilp.<\/p>\n\n\n\n


Maarja Ojamaa\u00a0\u00a0“Metaandmed ongi s\u00f5num”.<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Maarja Ojamaa kirjutas oma doktorit\u00f6\u00f6 transmeedialisuse teemal Tartu \u00dclikooli semiootika osakonnas ning tegutseb praegu j\u00e4reldoktorina Tallinna \u00dclikoolis. Lisaks loob ta koos semiootika osakonna transmeedia uurimisr\u00fchmaga veebip\u00f5hiseid humanitaarainete \u00f5pikeskkondi (Kirjandus ekraanil, Ajalugu ekraanil jt).\u00a0
Oma uurimist\u00f6\u00f6s keskendub ta hetkel digitaalsetes kultuurip\u00e4randi andmebaasides sisalduvatele metaandmetele. \u00dcheks huvipakkuvamaks nende hulgas on filmide jt kunstitekstide sisu- ja vormitasandit kirjeldavad m\u00e4rks\u00f5nad. Nende k\u00e4sitlemisel otsib Maarja vastust k\u00fcsimusele, kuidas tekstide m\u00e4rks\u00f5nastamine erinevates andmebaasides ja arhiivides (nt EFIS, Europeana, aga ka Netflix, Spotify jpt.) m\u00f5jutab tekstide endi ja neis vahendatud maailma vastuv\u00f5ttu. Sel teemal kogutud m\u00f5tteid jagab ta ka s\u00fcgiskoolis.<\/p>\n\n\n\n


Daniele Monticelli\u00a0“Humanitaaria \u201cpopulismi\u201d ajastul ent kas ja mida on meil sellest \u00f5ppida?”<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Meie poliitilis-\u00fchiskondlikku reaalsust m\u00f5istetakse j\u00e4rjest rohkem t\u00f5usva \u201cpopulismi\u201d ajastuna. Selle \u00fcldtermini alla mahutatakse v\u00e4ga erinevad ja lausa vastandlikud n\u00e4htused ning kaheldavaks j\u00e4\u00e4b, kas termin ise on adekvaatne toimuva m\u00f5testamiseks. \u00dcsna selge on aga see, et nii avalikus arvamuses kui ka riikide valitsemises on toimumas laiap\u00f5hjaline v\u00e4\u00e4rtuste \u00fcmberhindamise protsess, mis k\u00f5igutab L\u00e4\u00e4ne s\u00f5jaj\u00e4rgse humanistliku ning liberaaldemokraatliku traditsiooni p\u00f5hialuseid. Oma olemuselt \u00fchiskonna poole p\u00f6\u00f6ratud humanitaarial on olnud v\u00e4ga oluline roll nii nendesamade aluste m\u00f5istelises v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamises kui ka nende pidevas kriitilises \u00fcmberm\u00f5testamises \u2013 mis on sageli kokku langenud humanitaaria nn. p\u00f6\u00f6retega. Pole siis imestada, et \u201cpopulismi\u201d ajastu avaldub muu hulgas ka otseste r\u00fcnnakutega akadeemisele humanitaariale in toto ning seda viljelevatele \u201cpotsmodernistlikele neomarksistidele\u201d. K\u00e4imas on v\u00f5itlus, milles ka uus meedia ja selle v\u00f5imalused omavad t\u00e4htsat kohta. Ei saa enam j\u00e4\u00e4da \u00fcleolevalt vaatama ja hukka m\u00f5istma ning r\u00fcndajate sildistamisest ammugi ei piisa \u2013 v\u00f5ttes kriitikat t\u00f5siselt, on meil v\u00f5imalik paremini m\u00f5ista ennast ning ideid, mida me humanitaaridena soovime mitte ainult kaitsta, vaid ka uuesti m\u00f5testada ning j\u00e4tkuvalt meie ajastule pakkuda.<\/p>\n\n\n\n

Daniele Monticelli Tallinna \u00dclikooli itaalia uuringute ja semiootika professor. Tema teaduslikud huvid seostuvad teoreetilise semiootika, poststrukturalismi ning kriitilise teooriaga, eriti Giorgio Agambeni, Jacques Ranci\u00e8re\u2019i ja Alain Badiou poliitiliste kontseptsioonidega. Ta uurib ka t\u00f5lkimist kultuuriajaloo osana, keskendudes t\u00f5lgete ideoloogilistele aspektidele, eriti seoses rahvusliku identiteedi kujunemise, sotsiaalsete muutuste ning totalitaarsete re\u017eiimide ja tsensuuriga. Ta on anal\u00fc\u00fcsinud poliitilisi kujutelmaid ehk utoopiaid ja d\u00fcstoopiaid ning tunnete, kirgede ja aistingute konstrueerimist ilukirjanduses. Ta on noorest saadik olnud kodanikuaktivist ja m\u00f5istnud poliitikat alati otseosalusena.<\/p>\n\n\n\n


Kaire Maimets\u00a0\u201cMuusika kui meedium ja s\u00f5num\u201d<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

Kaire Maimets on muusikateadlane ja
\u00f5ppej\u00f5ud. Tema p\u00f5hihuviks on t\u00e4henduskujunemismehhanismid muusikas, ta peab oma t\u00f6\u00f6ks m\u00f5testada seda, kuidas on omavahel seotud teatud moel korrastatud muusikahelid ja see reaalsus, kus neid helisid teatud moel kogetakse ehk kuidas ja miks teatud muusika teatud kuulajaid teatud kuulamissituatsioonis k\u00f5netab ning millised tegurid konkreetse muusika konkreetset t\u00e4hendustamisprotsessi suunavad. L\u00fchidalt anal\u00fc\u00fcsib ta neid m\u00e4rgilisi n\u00e4htusi ja protsesse, mis v\u00f5imaldavad kogeda ja m\u00f5ista muusikat just nii nagu seda parasjagu kogetakse ja m\u00f5istetakse.<\/p>\n\n\n\n

Ettekandeosas plaanib Kaire Maimets m\u00f5tiskleda k\u00f5igepealt teemal, mis on muusika meedium ja s\u00f5num \u00fcldises m\u00f5ttes, sh kuidas muusika kui meedium toimib, mida inim\u00fchiskonnas v\u00f5imaldab, loob, (\u00fcmber)kujundab, ning mis laadi s\u00f5numeid vahendab v\u00f5i vahendada v\u00f5imaldab. Seej\u00e4rel keskendub \u00fchele konkreetsele anal\u00fc\u00fcsimaterjalile ja vaatleb samu k\u00fcsimusi juba konkreetsemalt.<\/p>\n\n\n\n


MEESKOND<\/h3>\n\n\n\n

XVIII Semiootika s\u00fcgiskooli \u201cSimulatsioon\u201d korraldavad Eesti Semiootika Selts ja Semiootika\u00fcli\u00f5pilaste liit Semioon.<\/p>\n\n\n\n

Korraldustiimi kuuluvad Tartu \u00dclikooli semiootikatudengid Daniel, Ragnar ja Kaidi-Ly.<\/p>\n\n\n\n

K\u00fcsimused ja ettepanekud:
danieltamm1@gmail.com
ragnarpeets@gmail.com
kaidily.suldre@gmail.com<\/p>\n\n\n\n


<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

MEEDIUM ONGI S\u00d5NUM 3.-4. november 2018, Taevaskoja Puhkekeskus T\u00e4navune s\u00fcgiskool t\u00f5ukub Marshall McLuhani kuulsast teesist ning v\u00f5tab uurida, kuidas m\u00f5juvad…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":186,"parent":30,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/185"}],"collection":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=185"}],"version-history":[{"count":5,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/185\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":377,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/185\/revisions\/377"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/semiootika.ee\/semiootikasugiskool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=185"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}