Madis Kats: Milline on mängu nägu?

Minu etnoloogia magistriprojekt tegeleb laste pärastlõunaste iseseisvate mängudega 10aastase Saara näitel. Mida tänapäeva lapsed teevad, kui nad omapäi on? Mida nad mängivad, kus liiguvad, mis neid käivitab ja mis piirab? Nendele küsimustele otsin vastuseid visuaalantropoloogiliste meetoditega: vaatluse, dokumentaalfilmi ja kaasneva kirjaliku osa kaudu. Siinse ettekande ajaks on võtteperiood kestnud umbes kuu, niiet vaevalt ma suudan midagi põhjapanevat öelda, kuid esile on kerkinud rida küsimusi vastusepoegadega. Kuidas õnnestub teha dokumentaalfilmi millestki niivõrd efemeersest kui laste iseseisvad mängud ja mänguline käitumine? Mis on jälgimisväärne, mis mitte? Kas vaba mängu mitteosalev vaatlus on võimalik? Ning ehk kõige intrigeerivam küsimus – milline on mängu nägu, kui keegi ei ütle „nüüd” või „siin” või „nii”.