esinejatest

Sügiskooli esinejateks oleme kutsunud erinevate mängu ja mängimisega tegelevate valdkondade esindajad, kes aitavad mõtestada mängimise ja mängivate kunstide rolli inimese elus. 

Oliver Laas: Mäng, töö ja mängu-uuringud

Mängu-uuringud on võrdlemisi noor akadeemiline uurimisvaldkond, mille kesksed mõisted ning seisukohad on alles kujunemisjärgus. Ettekanne annab põgusa ülevaate mängu-uuringute ajaloost ning keskendub seejärel „mängu” mõistele, mis on antud distsipliini seisukohalt keskse tähtsusega. Peale mõiste „mäng” määratlemisega seotud küsimuste vaagimist vaatame lõpetuseks selle seoseid „töö” mõistega, mida üldiselt peetakse „mängu” vastandiks ning tõdeme, et selline vastandus ei ole ilmne.

Raili Vilt: Kindel võit või õnn?

Kuidas mängida/käituda, et saavutada enda jaoks võimalikest olukordadest parim tulemus? Kas selleks piisab õnnest? Millal, kuidas ja kellel on see etteantud olukorras ja reeglitega võimalik? Vaatame põgusalt, mis on mänguteooria, millised on selle mõisted. Uurime mängulisi situatsioone ja mängime ise ka mõned mängud.

Mehis Pihla: Kuidas kirjutada põnevat lugu. 

Miks me tajume, et mõni lugu on põnev, teine igav? Miks tundub mõni lugu liiga konstrueeritud ja absoluutselt korda ei lähe? Milliseid vahendeid kasutatakse, et vaatajates põnevustunnet tekitada?

Ettekandes käsitletakse dramaturgia põhitõdesid ja -mõisteid: tahtmine, panus, isiklikkus, aeg, takistused, sündmus, konflikt. Tuuakse filmidest näiteid, kuidas põnevust konstrueeritakse.


Kristjan Zobel

Tõnu Lehtsaar: Loovuse mänguilu

Madis Kats: Milline on mängu nägu?

Minu etnoloogia magistriprojekt tegeleb laste pärastlõunaste iseseisvate mängudega 10aastase Saara näitel. Mida tänapäeva lapsed teevad, kui nad omapäi on? Mida nad mängivad, kus liiguvad, mis neid käivitab ja mis piirab? Nendele küsimustele otsin vastuseid visuaalantropoloogiliste meetoditega: vaatluse, dokumentaalfilmi ja kaasneva kirjaliku osa kaudu. Siinse ettekande ajaks on võtteperiood kestnud umbes kuu, niiet vaevalt ma suudan midagi põhjapanevat öelda, kuid esile on kerkinud rida küsimusi vastusepoegadega. Kuidas õnnestub teha dokumentaalfilmi millestki niivõrd efemeersest kui laste iseseisvad mängud ja mänguline käitumine? Mis on jälgimisväärne, mis mitte? Kas vaba mängu mitteosalev vaatlus on võimalik? Ning ehk kõige intrigeerivam küsimus — milline on mängu nägu, kui keegi ei ütle „nüüd” või „siin” või „nii”.

Eline Selgis

Vestlusõhtu: Valdur Mikita kõneleb loovusest

Luule Epner: Teater kui mäng ja mäng teatris

Väide, et teater on mäng, on ajaloos andnud põhjust teatrikunsti kord hukka mõista, kord pjedestaalile tõsta, pidada seda tühiseks meelelahutuseks või, vastupidi, teeks inimese tõelise „mina” juurde. Ettekandes tuleb juttu sellest, kuidas käsitletakse mänguteooriates teatrikunsti ning teiselt poolt, kuidas mõistetakse mängu fenomeni tänapäevastes teatriteooriates. Mil viisil on teater mäng? Kes teatris mängivad – kas ainult näitlejad või ka vaatajad? Kas teatrilavastus on alati mäng? Mida mõeldakse, kui räägitakse mängulisest teatrist? Nende, ja võimalik, et veel mõne küsimuse üle arutletakse näidete varal, mis on pärit eesti teatri lähiminevikust (Mati Undi lavastused, Teatri NO99 lavastused jm) ja olevikust.

Astra Schults

Aleksei Razini koolitus: Mängu jõud

Lyosha Razin on Tallinna Mitteformaalse õppekeskuse GAME mängu arhitekt (gamekeskus.ee). Ta on omandanud bakalaurusekraadi vene ja slaavi filoloogias (Тartu Ülikool) ja magistrikraadi “Hariduse juhtimises” (Tallinna Ülikool).

Üle 12 aasta tegeleb ta igapäevaselt aktiivõppemeetodite väljaarendamisega täiskasvanutele ja lastele. Ta on loonud üle 700 erinevat aktiivõppemeetodit ja mängu. Lyosha korraldab regulaarselt koolitusi õpetajatele nii Eestis kui ka välismaal.

Koolitus: “MÄNGU JÕUD”. 

Haridus ja Teadusministeeriumid üle maailma püüavad kohandada oma haridussüsteeme tänapäeva ühiskonna ning XXI sajandi vajadustega. Küsimus on selles, millised on need õppemeetodid, mis võimaldaksid XXI sajandi pädevusi anda edasi nii, et need väljenduksid õpilaste eludes? Usume, et nimetatud oskusi saab kõige tõhusamini arendada mängimise käigus. Koolituse eesmärk: tuua praktiliste tegevuste käigus välja mängu, kui töömeetodi eelised.

PS. Lyosha on sh mitteformaalse vene keele kursuse IVAN autor, mängulise vene keele programmi BARANKA looja. Mõlemad programmid said preemia Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt võõrkeele õpetamise innovaatilise kontseptsiooni eest.

Siin on 5 nippi, kuidas vene keele selgeks saada:

5 nippi, kuidas vene keel selgeks saada! 🙂

Tere minu nimi on Lyosha Razin. Olen see inimene, keda Sa ilmselt vihkasid kõige rohkem koolis. Ma olen vene keele õpetaja…. Kui vaatad video lõpuni, siis tule meie kursusele. Kursus toimub kesklinnas T ja N 18-20.00 ning algab 26.09.2019. Lisainfo ja registreerimine: https://gamekeskus.ee/kursused/vene-keele-kursus-ivan/

Posted by IVAN – innovaatiline vene keele kursus on Reede, 13. September 2019

Heili Einasto: Miks inimene tantsib?

Ettekande lähtepunktiks on Heili Einasto minutiloeng https://novaator.err.ee/878133/teadlane-selgitab-kuidas-tants-uhiskonnas-kehtivaid-norme-peegeldab, mille järgselt süvenetakse minutiloengu teemadesse nii arutelu, kui ka kehalise mängu kaudu.