ILMUS ACTA SEMIOTICA ESTICA XIV
Ilmunud on Acta Semiotica Estica neljateistkümnes number. Numbri toimetajateks on Mark Mets, Silvi Salupere ja Ott Puumeister.
Numbriga saad lähemalt tutvuda siin.
Numbri sisust
Number sisaldab viite originaalartiklit ning sel korral tähelepanuväärselt mahukat märkamiste rubriiki. Traditsiooni kohaselt sisaldab number ka eelmisel aastal toimunud sündmuste kroonikat ning kaitstud magistri- ja doktoritööde nimekirja.
ORIGINAALARTIKLITE osa avab Ott Puumeister artikliga “Mitte-identifikatsiooniline poliitika ja poliitiline subjekt”, milles kaalu- takse võimalusi, kuidas mõtestada poliitikat väljaspool valitsemise ja identiteedipoliitika paradigmat.
Merit Rickberg kirjutab artiklis “Kahest vastandlikust tendent- sist ajaloohariduses” ajaloo õpetamisest kui tähtsast osast kultuuri minapildist, mille üheks olulisemaks sotsiaalseks funktsiooniks võib pidada ühiskondliku sidususe tagamist.
Agne Pilvisto artikkel “Teoreetilisi noppeid eestluse ajaloost (sissevaade 1988. a Loomingu Raamatukogu 25./26. numbrisse)” keskendub samuti rahvusluse problemaatikale perioodil, mil rahvus(lus) oli avaliku diskursuse enesestmõistetav osa.
Andreas Ventsel ja Mari-Liis Madisson tegelevad artiklis “Tõejärgne diskursus ja semiootika” vägagi tänapäevase ja aktuaalse teemaga, üritades välja tuua tõejärgse tähendusloome eripära, kus oluline ei ole niivõrd informatsiooni edastamine, vaid kommunikatsiooni afektiivsus.
Tiit Remmi artikli “Mõisaruumi ümbertähendustamisest” eesmärgiks on selgitada mõisaansamblite ruumi tähenduslikkust ning ümbertähendustamisi mõisakooli sissepääsu näitel.
MÄRKAMISTE rubriigi avab Martin Oja, kes jagab lugejaga alga- ja õppejõu tähelepanekuid semiootika rakendamisest mütoloogia õpetamisel. Iiris Viirpalu räägib sotsiaalsest koreograafiast ja Andre Uibos maletaja ja malet mängiva masina omailmadest.
Seekordses numbris on esindatud koguni kolm INTERVJUUD: esmalt vestlevad Kalevi Kull ja Ekaterina Velmezova Mati Hindiga eesti keelest, semiootikast ja Tartust ning teiseks samad küsitlejad Leo Võhanduga informaatika seostest semiootikaga. Kolmandas intervjuus avab seekord vastaja rollis olev Kalevi Kull küsitleja Ekaterina Velmezovale oma arusaama semiootilisest mõistmisest.
Järgneb Andreas Ventseli ARVUSTUS Andrey Makarychevi ja Alexandra Yatchuki monograafiale Juri Lotman ́s Cultural Semiotics and the Political.
Numbri lõpetavad Kroonika rubriik ja kaitstud magistri- ning doktoritööde nimekiri.